Estivalide algatajad olid kolm ESTO 80 juhtivat tegelast, Siim Saare, Sven Tillu Hanson ja Kalle Onno, kes aastal 1982 tulid Göteborgi, et seal kohtuda kohalike organisatsioonide esindajatega ja neile välja pakkuda mõtte korraldada estode vahel Rootsis üleriiklikke eesti kultuuripäevi. Stockholmi meeste ettepanek kiideti göteborglaste poolt heaks ja algasid ettevalmistused, mis kestsid 1983. aasta kevadeni.
Estival 1983
Esimene Estival ületas oma kava, esinejate ja osavõtjate arvu poolest kaugelt mitmetki hilisemat ESTO-t.
Estivali raames toimus kümmekond näitust, suur rongkäik läbi kesklinna, Neeme Järvi juhatatud sümfooniakontsert Scandinaviumis, hulgaliselt eri gruppide kokkutulekuid, spordivõistlusi. Peale selle kuulus programmi filmide näitamine, laulupidu, rahvatantsupidu, solistide kont-serdid, teatrietendused, noor-te ja laste programmid, kont-sertjumalateenistus ja suur rahvapidu. Ja kirsiks koogil veel neljal õhtul lisaks Estival Pub. Jagus nii üritusi kui ka publikut nendel osalemiseks – esimesest Estivalist võttis osa umbes 3000 inimest.
Teatud elevust Rootsi eestlaskonnas ja okupeeritud Eestis tekitas Estivali juhtkonna saadetud kutse tolleaegse Eesti NSV Raadio ja Televisiooni Segakoorile, mis oli kooskõlastatud Neeme Järvi ja Ants Üleojaga. Viisakale kutsele muidugi vastust ei saabunud, aga saime Rootsi avalikkusele näidata, et soovime koostööd okupatsiooni ikkes kannatavate kaasmaalastega. Ülerootsilist tähelepanu äratas Nõukogude Liidu peakonsuli kaebus Göteborgi linnapeale, et Estivali lipud (Eesti lipud väikse Estivali logoga), mis lehvisid mitmel linnatänaval, esindavat olematut riiki ja olevat provokatsioon N Liidu vastu. Kaebuse tulemusena linna esindajad kohe kõrvaldasidki kõik Estivali lipud. Kiiresti kokkukutsutud pressikonverentsil, mida kajastasid kõik Rootsi suured meediad, selgitasime Eesti olukorda ja avaldasime imestust selle üle, et Göteborgi juhtkond allub ühe diktatuuri esindajale selle asemel, et toetada oma linna demokraate ja vabadust ihkavat naaberrahvast. Järgneval päeval olid Estivali lipud jälle heisatud ja meie propagandavõit oli täielik! Kaua arutasime, kas tuleks saata tänukiri NL peakonsulile, et ta nii jõuliselt suutis Rootsi meediate huvi Eesti olukorra vastu äratada, aga lõpuks loobusime sellest plaanist.
Estival 1986
Aastal 1986 korraldasid Lõuna-Rootsi eestlased järgmise Estivali Lundis ja Malmös. Ka Lõuna-Rootsis korraldati mitu näitust: „Eesti, Rootsi naabermaa“, kunstinäitus, Balti hõbeda näitus ja „Mare Balticum“. Grand Hotellis korraldati konverents „Eestlus aastal 2000“. Toimus rongkäik läbi linna, teatrietendused „Merehunt“, Göteborgi Eesti Kooli õpilaste külalisetendus „Rahvas ja röövlid Kamomilla linnas“, kabaree „Kohtumine“ ja veel palju muud.
Estival 1990
Suvel 1990 oli Estival jõudnud Uppsalasse. See oli eestlastele pöördeline aasta, kus „laulev revolutsioon“ oli kodumaal juba paar aastat arenenud: Eestis tegutses demokraatlikult valitud Eesti Kongress ja juba taastati Vabadussõja monumente. Uppsala Estivalile tuli üle 200 külalise Eestist. Uppsala ülikooli aulas toimusid suuremad üritused – pidulik avamine, Estival Gala ja Uppsala toomkirikus leidis aset kirikukontsert.
Estival 1995
1995. aastal oli Estivali korraldamine jälle Göteborgi eestlaste käes. Siis olid juba head sidemed iseseisvuse taastanud Eestiga ja esinejate hulgas oli palju inimesi kodumaalt. Eriti uhkeks avalöögiks kujunes Rudolf Tobiase suurejoonelise oratooriumi „Joonase lähetamine“ esitamine Göteborgi uues ooperimajas. Dirigent Neeme Järvi juhatas Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit ja viis Eesti parimat laulukoori (RAM, Ellerhein, Eesti Poistekoor jt.) ning solisti. Eesti Raadio Koor pakkus kirikukontserdi. Avati Erik Haameri, Ilon Wiklandi ja teiste kunstnike näitused, korraldati eesti filmide festival. Toimusid teatrietendused, peod, kontserdid pikas reas – kokku 46 erinevat üritust. Eestist võtsid osa ERSO, RAM, Eesti Poistekoor, Eesti Raadio Koor, Vardo Rumessen, Ur-mas Lattikas, Katrin Karisma, Tõnu Kilgas, Urmas Sisask, Via Sonora, Silvi Vrait, BasDuo, Eesti Riiklik Nukuteater, noored kunstnikud ja paljud teised. Korraldaja oli Eesti Kultuuriühing Göteborgis ja Estivali logo kujundas Jüri Salu.
Estival 2003
Viies Estival korraldati Göteborgis kevadel 2003. Peamiseks eestvedajaks oli seekord kunstiajaloolane Karin Aasma, peamisteks abilisteks Eesti Kultuuriühing, Göteborgi Linnamuuseum ja Eesti Instituut. Sponsoreid ja koosööpartnereid oli kokku 22. Estivalil avati Jüri Salu ja Ilon Wiklandi kunstinäitused, näidati eesti ehteid ja rahvakunsti ning korraldati viis fotonäitust: „Uus ja vana arhitektuur“, „Talvine Eesti“, „Linnu Eesti“, „Mereline Eesti“ ja „Mõisade Eesti“. Toimusid mitmed huvitavad ettekanded ja kontserdid. Setu rahvalauluansambel „Helmakaala“ esines pea igal näitusel ja üritusel suure menuga. Kellade ansambel Arsis andis kontserdi koos GöteborgsMusiken orkestriga. Göteborgi Eesti Teater esitas komöödia „Miku-märdi“. Toimus uhke rahvapidu Göteborgi linna esindusmajas „Dicksoni palee“, kus esinesid sopran Liine Carlsson ja rahvamuusika ansambel „Strand-Rand“. Pianist Käbi Laretei andis klaveriõhtu ühes hea akustikaga Mölndali kirikus, mõned üritused toimusid ka Boråsi linnas.
Estival 2007
Estival 2007 laulupeo ühendkoor Chalmersi Tehnikaülikooli RunAn auditooriumi laval. Laulupeol esinesid Stockholmi ja Göteborgi segakoorid, Stockholmi Eesti Kooli Õpilaskoor, Euroopa Eestlaste Koor, Segakoor Noorus Tallinnast ja sopran Liine Carlsson.
Kuues Estival 2007 ühendati samal ajal toimuva Göteborgi Raamatumessiga, mis on iga-aastane rahvusvahelise ulatusega suurüritus. Seekord oli messi peateema Eesti kirjandus ja avamisele oli saabunud president Too-mas Hendrik Ilves ja sada-kond Eesti kultuuritegelast. Messil toimus 21 eestiaine-list seminari ja lisaks 25 väiksemat „boksiüritust“. Esinejate hulgas olid mh. Doris Kareva, Maarja Talgre, Toomas Hendrik Ilves, Tunne Kelam, Ilon Wikland, Sofi Oksanen, Imbi Paju, Karl Martin Sinijärv, Asko Künnap, Jürgen Rooste, Helga Nõu, Enn Nõu, Hain Rebas, Andres Ehin, Kristiina Ehin, Peeter Puide, Jaan Kaplinski, Enel Melberg, Jan Kaus, Kalli Klement ja Peeter Luksep. Kirjandusürituste kõrval toimusid mitmed näitused, tantsuetendused, esitati luulet, laulu (ansambel Noorkuu), dzässi ja rokki (Elite). Näidati filme (Laulev revolutsioon) ja teatrit (Kalevipoeg). Toimus kammerkontsert (viiulil Emma Hessel-Siim, flöödil Eva-Maria Rummo ja klaveril Marianne Münz) ja Rootsi Eestlaste Liidu Esinduskogu kevadistung. Estivali peaüritusteks kujunesid siiski laulupidu ja järgnev rahvapidu Chalmersi Tehnikaülikooli aulas ja restoranis 500 osavõtjaga ja kõrgetasemelise kavaga.
Estival 2013
Ees ootab järgmine Estival 15.-17. veebruaril 2013 Stockholmis. Kavandamisel on ühine Eesti Vabariigi 95. aastapäeva ja Estivalide 30. juubeli tähistamine. Toimub kunstinäitus Eesti Majas, kolm teatrietendust, kirjanduslikud ja teaduslikud üritused, suurejooneline Gala-õhtu Stockholmi modernseimas konverentsikeskuses Waterfront ja laulupidu endises Muusika Akadeemias (Musikaliska) kus osaleb kümmekond eesti koori. Igal õhtul on avatud „salakõrts“ Eesti Maja keldriruumis. Täpsem info ilmub jooksvalt Eesti Päevalehes ja veebilehel www.estival.se . Galaõhtu tihedat programmi juhatavad Kristjan Luuk ja Mimmi Kask ja oma osavõtust on teatanud mh. Eesti presidendipaar Evelin ja Toomas Hendrik Ilves. Tule Sina ka!
Aho Rebas
Estival 2013 peatoimkonna esimees
