Maarja Pärl-Lõhmus
Kolmapäeval, 3. märtsil möödus 30 aastat Eesti iseseisvuse referendumist – sovetiajast tõelisest väljamurdmise sündmusest.
Minu isiklik kogemus: 30 aastat tagasi päikselisel pühaliku pühapäeva hommikul astusime hääletuspunkti, 5-aastasel lapsel eesti lipp käes. Hääletuspunktis, Tartu vene kooli atmosfääris, ei kohanud midagi eestilikku ega sõnagi eesti keelt, Tartu oli olnud sõjalennuvälja juurde kuuluv suletud linn.
Kolleeg mäletab: käisin hääletamas endises Raudteelaste klubis. Päikesepaisteline päev oli. Maja oli lääpas, uksed paukusid. (Märkus, et raudteesüsteem oli kogu sovetisüsteemi üks alus, eristaatuses kaevandamises, transpordis, vanglasüsteemis keskusega Kirovis).
Nii oli üle Eesti 30 aastat tagasi pidulik suurpäev. Õnnelik rahvas läks hääletuse punktidesse, et anda hääl Eesti iseseisvuse taastamiseks.
Inimeste tahtest sai rahva tahe
* 30 aastat tagasi toimus soveti retoorikast ja tsensuurist vabanemine.
Ei võetud tõsiselt, kui ka aastal 1991 pidasid veendunud sovetid Eesti kodanike ja nende järeltulijate nõudmist oma enesemääramisõigusele “populistlikuks”;
mitmed tõsikommunistid pidasid Eesti Vabariigi taastamist “võimatuks”, sest “aeg on edasi läinud”, taastamine oleks mingi uue reaalsuse “konstruktsioon”;
piisavalt oli kommunismivanakeste seas neid, kes MRPd eitasid, nimetasid MRPd “vandenõuteooriaks” ehkki dokumentide koopiad juba levisid;
osa EKP- parteiretoorikat seisis lõpuni tõeotsingute vastu, võitles tõe vastu,
mõnitas tõde otsivaid ajakirjanikke ja ühiskonnategelasi; tõde Eesti riigipöördest 1940 ei peetud tõeks.
Tõsikommunistid elasid kas tõe-eelses või tõejärgses ajas, kuulutades, et Eesti Vabariigi lõpetas rahvas vabatahtlikult.
* Nüüd, 3. märtsil 1991 aastal kõik muutus – Eesti rahvas kehtestas oma tahte avalikult.
* 3. märtsil 1991 toimunud referendum oli pidulik coda ja lõppakord Eesti rahva tahte vormistamisel.
* Eesti rahva tahte võitlus oli Eestis käinud väga erinevates vormides aastakümneid, see võitlus sai esimese õigusliku toetuskinnituse kogu ühiskonnalt.
* 3. märtsil 1991 sai kokku Eestis ja paguluses elavate eestlaste ühine suur unistus – taastada Eesti Vabariik, iseseisev Eesti riik. Selle teoks tegemiseks oli vaja, et Eestis elav rahvas seda sooviks ja julgeks oma vaba soovi väljendada.
Milline oli Eesti seis maailmas 1991?
Kuidas vaba riigi taastamine toimus?
Ajalooliselt on oluline meenutada, et kohe 1991 algul, 13. jaanuaril käis Tallinnas Vene NFSV Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin, kes kohtus Balti riikide juhtidega. Põhjuseks olid sündmused Vilniuses. Riigijuhtide ühisavaldusega tunnustati üksteise riiklikku suveräänsust.
Tähtis oli, et Jeltsin pöördus palvega Vene sõjaväe poole hoiduda relvade kasutamisest. Eesti seis oli ärev ning samal päeval moodustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium Eesti Vabariigi Erakorralise Kaitsenõukogu, liikmeiks olid Arnold Rüütel (esimees), Edgar Savisaar ja Ülo Nugis.
Tallinnas Toompeal, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel toimusid rahvarohked Interrinde ja Streigikomitee miitingud, millega ähvardati eestlaste vabaduspüüdlusi, nõuti Ülemnõukogu ja valitsuse tagasiastumist. Toompea kaitseks alustati barrikaadide rajamist, barrikaade läks vaja kogu aasta 1991.
25. jaanuaril, mil Ameerika Ühendriikide Kongress võttis vastu resolutsiooni Balti riikide iseseisvustaotluste toetuseks, tugevnes rahvusvaheline toetus.
Ja kui 3. märtsil toimus riiki muutev referendum, kaasnes sellega veel üks südant soojendav desovetiseerimise suund – 1. märtsil vastu võetud Eesti politseiseadus muutis nõukogude “miilitsa” tagasi Eesti “politseiks”.
Selline riigi ametinimetuste desovetiseerimine käis samm-sammult ühes Eesti riigi taastamise sammudega anno 1991.
Eesti iseseisvusreferendum 3. märtsil 1991 oli suur eestluse manifestatsioon.
Üle Eesti NSV läksid eestlased valimispunktidesse, et kinnitada Eesti Vabariigi taastamine. Osales 82,9% valimisõiguslikest elanikest ning 77,8% referendumil osalenuist pooldas iseseisvuse taastamist.
Eks ole inimlikult huvitav ka see, et Eesti desovetiseerimine, mis faktiliselt algas 3. märtsil 1991, oli justkui pühendatud M. Gorbatšovi 60ndaks juubeliks.* Pööre!
On hetk, kus üksikisikute tahe kasvab ühiskonna jõuks.
3. märts 1991 on olnud Eesti ühiskonna poliitiliseks jõuks kasvamise päev.
Märkan, et Eesti ajakirjanduses sel nädalal pole Eesti iseseisvusreferendum agenda settingu teema, ometi on iseseisvusreferendum näide päris tõeotsingust ja tõest, milleni jõudmiseni ajakirjanikud 30 aastat tagasi töötasid.
Aeg hakkab ununema, peame mälu hoidma ja värskendama.
Võitlustest Eesti eest võiksid nüüd kõnelda paljud vanemad pagulased, kes Eesti riigi taastamise nimel kogu oma elu pühendasid vaba Eesti unistusele! * ) Juhtus nii, et NSV Liidu juhi Mihhail Gorbatšovi 60. sünnipäeva (2.3.1991) puhul tegi Eesti NSV rahvas korraga oma kodanikega Eesti iseseisvuse referendumi. Vt ka Mati Graf “Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988–1991”. Tallinn, 2012. https://www.riigiteataja.ee/akt/13069820
Õigusakt 1991. aasta 3. märtsil Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses korraldatud referendumi tulemuse kinnitamise kohta. Vastu võetud 11.03.1991
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU OTSUS
Kinnitada Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni protokoll Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses 1991. aasta 3. märtsil korraldatud referendumi tulemuse kohta. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL Tallinn, 11. märtsil 1991.
EESTI VABARIIGI VALIMISKOMISJONI PROTOKOLL
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses 3. märtsil 1991 korraldatud referendumi tulemuste kohta
Valimise territoriaalkomisjonide protokollide alusel tegi Eesti Vabariigi Valimiskomisjon kindlaks:
1. Valimise territoriaalkomisjonide üldarv 21
2. Valimise territoriaalkomisjonide arv, kes esitasid protokollid referendumi tulemuse kohta 21
3. Valimisjaoskondade üldarv Eesti Vabariigis 1008
4. Valimisjaoskondade arv, kes esitasid protokollid hääletamistulemuste kohta 1001
5. Valijate nimekirjadesse kantud isikute üldarv Eesti Vabariigis 1144 309
6. Hääletamissedeli saanud isikute üldarv 949 354
7. Hääletamisest osavõtnute arv 948130
8. Küsimusele «Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?»
jaatavalt vastanute arv 737 964
eitavalt vastanute arv 203199
9. Kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv 6967
Kaebusi referendumit korraldanud komisjonide tegevuse peale pole Eesti Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud.
