1972. aasta Ülemaailmsetest Eesti Päevadest Torontos möödub sel nädalal 50 aastat.
Esimesed Eesti päevad toimusid Los Angeleses 1953. aastal, koondades pagulaseestlasi. Rootsis oli toimunud Eesti Üldlaulupidu juba 1948; nüüd uue Eesti Päevade formaadi järgi kogunesid eestlased 1954 Austraalias, 1957 Põhja-Ameerikas, 1968 Rootsis.
“Kohalikest” eri mandritel kogunemistest ja pidudest kasvas välja suur üleilmne pidu.
Toronto “Ülemaailmsed Eesti Päevad 1972” ühendas eestlased eri mandritel, kujundas kultuurisündmustest suurejoonelise poliitilise manifesti, mis sai üleilmse poliitilise tähenduse.
Üleilmsete Eesti Päevade raames korraldati loosungitega vabadusmarss läbi linna, millel loeti ette poliitiline manifest. Toimus Ülemaailmne Eesti Rahvuskongress.
Ülemaailmsetel Eesti Päevadel manifesti ja poliitilise eestluse defilee kaudu sai kogu maailm teada, mis tähendab olukord, kus ühe rahva riik – Eesti – on okupeeritud ning kui rahvas on võõrvõimu poolt koloniseeritud.
Vaba Eesti Sõna kirjutab 13. juulil 1972 esilehel “Suurpäevad Kanadas avati. Seninägemata rahvahulk Ülemaailmsete Eesti Päevade avamisel ja Suviharjapeol”:
Toronto on täielikult vallutatud Eesti Päevade poolt. Pidumeeleolu ja külaliste saabumine algas juba möödunud nädalal, jätkus käesoleva nädala algul kasvava hooga ameerika eestlaste saabumisega.
Päevade ametlikuks avamiseks laupäeval, 8. juulil kl 4 oli Eesti Majja kogunenud vähemalt tuhat inimest. Eelnenud Suviharja pidustused Seedriorul, millega algasid Eesti päevade üritus, tõi juba sinna kokku 8000 inimest.
USA eestlaskonda juhtis ja pidas peokõne peakomitee esimees V. Siirak.
Poliitiliseks suure areeni sündmuseks saab eestlus sellega, kui Ameerikas Chicagos juristihariduse omandanud Robert Estor Kreem loeb ette Üleilmsete Eesti Päevade manifesti 8. juulil 1972, Eesti Päevade avamisel Toronto raeplatsil.*
Eestlased on kogunenud üle maailma – 10 000 eestlast osales Eesti Laulupeol, 15 000 suurel Vabaduse nõudmise manifestatsioonil ‘Freedom for Estonia!’ ja 20 000 Valguspeol. **
Neid kolme sündmust peetakse Toronto 1972. aasta Ülemaailmsete Eesti Päevade tipphetkedeks, mis on koondanud selle väe.
Torontos 1972 sai ühine poliitiline suund manifestselt paika pandud aastakümneteks.
Eestlaste riigi taastamiseni, riigikaotuse lõpetamiseni läks veel ligi paarkümmend aastat.
Toronto 1972. aasta pidustusel oli korraldatud ka eestluse ülevaatenäitus, rahvarõiva- ja tarbekunsti näitus, raamatunäitus, kirikutes jumalateenistused palvetega Eesti vabastamise ja Eesti riigi taastamise eest.
Eestluse ülemaailmset pidu kajastati ajakirjanduses – iga päev pühendasid Toronto Star ja TV päevauudised peole tähelepanu ning Toronto raekoja ees lehvis Eesti sinimustvalge lipp, Toronto linnapea kuulutas pidulikult välja Eesti Nädala.
Üleilmsete Eesti Päevade programm ning selle sündmuse puhul ilmutati kava ning album, mis annavad ülevaate Eesti ajaloost, Eesti koduloost, inimestest, muusikast, kirjandusest, kunstist.
Nüüd on aeg, et Ameerika eestlased oma meenutused 1972 aasta sündmustest Torontos kirja paneksid ja ühiste kaante vahel tulevate põlvede pärandiks trükis ilmutaksid.
Ootame, soovime jaksu meenutuste ja mälestuste kirjutamisel, see kõik on hindamatu varandus meile kõigile.
* Robert Estor Kreem (1923 Salme, Saaremaa – 2006 Toronto)
** vt Vaba Eesti Sõna 20. juulil 1972 https://tinyurl.com/2bm5xk9h
Maarja Pärl Lõhmus
