Vox Populi noortekoor New Yorgi Skandinaavia Majas. Foto: Siiri Lind / VES
Tänu Eesti Kultuuriministeeriumile ja Eesti Peakonsulaadile New Yorgis sai teoks helilooja Veljo Tormise 85. sünnipäevale pühendatud kontsertetendus Skandinaavia Majas 17. septembril.
Oli suurepärane võimalus osaleda Tallinna noortekoori Vox Populi huvitavas ettekandes „Meditatsioonid Tormisega“. Koori juhtis Janne Fridolin, lavastajateks olid Anne Türnpu ja Eva Klemets.
Kontsertetendus põhineb helilooja varasema perioodi teostel, segakooritsüklitel „Looduspildid“ (1964–1969) ning rahvaluulele toetuval “Etüüdid elulaadides” (1970).
“Looduspildid” koosnes neljast aastaaegadele pühendatud osast Jaan Kaplinski, Viivi Luige, Andres Ehini ja Aleksander Suumani tekstidel.
Tegijad ise ütlevad etenduse „Meditatsioonid Tormisega“ kohta: „See on lugu või siis essee või valem sõna, heli ja maailma tühjusest. Ja kui seda suhet tahta kuidagi kirjeldada, siis on see vastastikune tunne, on armastus.
Nõnda siis on lavastus üks lihtne armastuslugu, mis hoiab koos maailma, hoiab koos Eestimaad, hoiab iga inimest, maastikku – nii vist on ka Veljo seda tundnud, arvame meie, kes me niimoodi tunneme.
Meie lavastuses saavad sel korral kokku Veljo Tormise muusika, mantrate tundja ja loitsude lausuja Liina Jaska lausumised ning imelised panoraamfotod loodusfotograaf Rein Arjukeselt.
Ja seda puudutust tahaksime nüüd jagada ka väliseestlastele.”
Maestro Veljo Tormise muusika ürgsetest aegadest mõjub raputavalt. Mida kõike me ei kuulnud muusikaga – käo kukkumist, koera haukumist, puude sahinat samal ajal loitsude-mantratega.
Raske on tegelikult sõnadesse panna selle asjaarmastajatest koosnevalt koorilt saadud elamust.
Nõiduslikult lummav ürgne ühtekuuluvustunne. Kust me oleme pärit?
Jaapanipäraselt riietatud paljasjalgne koor alustas imelise häälekõlaga laulmist, istudes saali tagaridades, samal ajal kui kuulajad said jälgida fotopanoraami Eesti loodusest.
Lauljate pidev liikumine vasakul ja paremal pool saali ning lava peal sümboliseeris nagu aja igavest liikumist.
Koor laulis suurepäraselt ka laval lamades.
Lapsepõlvest tuntud rahvalaulude äratundmise rõõm, India joogamantrate sosin Veljo Tormise muusika helidega – kõik see võimendas ürgeestlaste ühtekuuluvust teiste rahvastega.
Me tuleme samast allikast. Eestlaste jumal Taara-Tharaphita ja India jumalanna Tara, kellele pühendatud tempel Tarapithi külas Lääne Bengalis Indias … Kellega me kõik oleme omavahel seotud.
Vahest kuuleme tulevikus ka viimasel ajal paljuräägitud Kreeka ja Eesti mütoloogia ühisest päritolust.
Mida rohkem me teada saame, seda enam saame aru, kui vähe me tegelikult teame…
Veljo Tormis on öelnud: “Muusika pole mulle musitseerimine, vaid elamise vaev ja valu. Ja esmatähtsad muusikas on mulle sõnad. Kogu minu muusikaline tegevus on tegelikult muusikaväline.”
Maestro loomingu kõrgaeg langes kokku raskete aegadega Eestis. Vahest just sellepärast pöördus ta kaugetesse Eesti mineviku aegadesse, leidmaks meie rahva juuri.
Kahju, et polnud tutvustavat programmi koos esitatud laulude sõnadega, samuti oleks vaja olnud rohkem ajalooliste seoste selgitust koori ideedele, mis oleks aidanud kuulajaid muusikalise õhtu paremaks nautimiseks.
Me mõtleme küll koos, aga vajame ka korralikku tagapõhja arusaamiseks.
“Vox Populi” (ladina keelest tõlge “Rahva hääl”) 65-liikmeline koor koosneb eranditult asjaarmastajatest.
Koori dirigent Janne Fridolin nimetati 2013. aastal Eesti parimaks muusikaõpetajaks ja koorijuhiks.
„Meditatsioonid Tormisega“ on üks osa tema doktoritööst Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Tõnu Kaljuste ja Anne Türnpu juhtimisel.
Jõudu ja hoogu koorile vaimsuse üleval hoidmisel ja tänu kauni elamuse eest.
Laine Sõerde Mets
