Raamat “Põlevat Eestit jättes” ilmub novembri lõpus.
Novembri lõpus tuleb Eestis trükikojast meritsi maailma läinud eestlaste lugude järjekordne raamat. Esimene raamat kandis pealkirja „Kõnnin või merre“ ja selle lause ütles, lisades „aga punaste kätte ei jää“, üks selle raamatu kangelasi, Austraalias Brisbanes elav Tiina Taemets. Teise raamatu pealkiri on „Põlevat Eestit jättes“, sest õige mitu rahvuskaaslast kirjeldab oma mälestustes, millise hingevaluga vaatasid nad 1944. aasta septembris Eestist lahkuva laeva või paadi pardalt põlevat isamaad.
Kuueosaliseks ja Eesti riigi 100. sünnipäeva aastal 2018 lõppema kavandatud raamatusarja võtavad autorid Tiit Lääne ja Enn Hallik kui oma missiooni eestlaste ajalookildude kogumisel ja säilitamisel, aga ka kui jätkuvat kummardust eestlaste uskumatule hingejõule ja visadusele teinekord võimatuna tunduvast situatsioonist pääseteed otsides ja uues kohas sisuliselt tühjalt kohalt alustades väga kiiresti taas jalgele tõustes.
Sarja esimene raamat võeti nii Eestis, Austraalias, Rootsis, USAs kui Kanadas eranditult hästi vastu. Seda loeti, aga see teema hakkas kiiresti elama lausa oma elu. Nii mõnigi lugeja sai teada vana semu elukäigust teisel pool maakera Ameerikas või Austraalias, keegi oli kellegagi koos Geislingenis või läbikäigulaagris enne uuele kodumaale sõitmist, keegi lahkus 1944. aasta septembris Eestist sama laevaga, kui jutustaja. Saatused, mälestused ja isikud hakkasid võrguks põimuma.
Ja siis helistati raamatu autoritele Rootsist ja öeldi – mina olengi see noormees „Kõnnin või merre“ esikaanelt! Ning sarja teise raamatu avaloos „Põlevat Eestit jättes“ räägibki Vaho Eier oma loo. Niisiis ei otsi enam mitte üksnes sarja kaks kirjutajat eesti rahva ajaloos hindamatu väärtusega mälestusi ja fotosid, vaid need otsivad juba ka ise talletajaid!
Aga aeg on julm ja keski ega miski pole ajatu – kahjuks lahkusid kahe raamatu ilmumise vahel Austraalia eestlaste kogukonna üks koloriitseid persoone, surmalaevalt “Moero” välja ujunud ja Tšehhi põrgust pääsenud Edmund Ranniko ning Rootsis elanud spordifanaatik, läbi aegade vanim eestlasest kümnevõistleja Jalmar Katk.
„Põlevat Eestit jättes“ sündis autorite 2013. aasta kevadel Ameerika mandril kunagises eestlaste linnas Lakewoodis ja New Yorgis ning praegugi umbes 20 000 eesti juurtega inimest koondavas Torontos kogutud materjalist, aga ka 2012. aasta Austraalia ja Rootsi kogumisretke tulemist.
Sarja teises raamatus on paarkümmend lugu, nende seas veel saja-aastasena New Yorgi Eesti Majas maailma kauneimat keelt õpetava Juta Kurmani, läbi aegade ühe silmapaistvama eestlasest jooksutähe Ergas Lepsi, laevukesega Rootsist Lõuna-Aafrika Vabariiki pagenud Alice Tomsoni ja eesti koorimuusika suurkuju Roman Toi põgenemismälestused.
Vähem huvitavad pole Soome mereväes teeninud ja mitu korda deserteerunud Karl Noore, seitse korda vabatahtlikuna ette astunud ja imekombel ikka peaaegu terve nahaga pääsenud Endel Pooli, legendaarse skaudijuhi Herbert Michelsoni tütre Enda-Mai Michelson-Hollandi, vangilaagri mudast Austraalia aerofotomeistriks jõudnud Alex Parvey, uskumatu põgenemistee läbinud ja nüüd Torontost lapsepõlvelinna Pärnusse naasnud Eric Rooduse ning teiste lood.
Raamatusarja suurtoetaja on AS Tallinna Sadam ning selle väljaandjaks on Paduvere Talumuuseumi Selts, kes on oma tegevuses seadnud eesmärgiks nii Eesti rahvuskultuuri säilitamise, eksponeerimise ja ajalooliste raamatute kirjastamise.
Vaba Eesti Sõna raamatupoodi jõuab “Põlevat Eestit jättes” müüki detsembri alguses. Soovijatel palume VES talitusega ühendust võtta telefonil 1 212 686 3356 või [email protected] .
Enn Hallik
Tiit Lääne
