Volber on Kesk- ja Põhja-Euroopas 30. aprillil ning 1. mail tähistatav kevadpüha, mille nimi tuleneb 8. sajandil Saksamaal tegutsenud ing-lise misjonärist Walburgast, kes 1. mail 870. a. pühakuks kuulutati.
Volbritraditsioonid on kirevalt rikkalikud, kristlikud tavad on põimunud paganliku, juba rooma-ajast tuntud kevade alguse tähistamisega, lilleehtes mairitvade ümber tantsimisega ning mailõketega nõiasabatile minevate nõidade hirmutamiseks.
Eestisse levis volbri tähistamine Saksamaalt Tartu Ülikoolis õppivate saksa tudengite kaudu. 19. sajandil tähistati seda suurte lõkketulede ja pidutsemisega Toomemäel, mis jätkus peale keskööd edasi üliõpilasorganisatsioonide hoonetes.
Ennesõjaaegse Eesti Vabariigi ajal tähistati volbrit Tartus Aia (praeguse Vanemuise) tänavalt algava tõrvikurongkäiguga, mis alla linna raekoja ja ülikooli peahoone ette suundus ja kus siis linnapea ja rektor tudengeid tervitasid. Rongkäik lõppes Politsei platsil praeguse haridusministeeriumi ees, seal kuhjati tõrvikud suureks tuleriidaks ja lauldi tule ümber. Pidu jätkus lahtiste uste ööga; korporatsioonides toimuvatel, muidu kinnistel pidudel, oli sel ööl lubatud osaleda ka mittekorporantidel. 1935. aasta volbrirongkäigus osales 1300 tudengit: Vaata ERR arhiivis (https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-tudengid-volbriood-tahistamas).
Peale taasiseseisvumist ühendati kaks varasemat traditsiooni ja laenati soomlastelt juurde ausambale tekli pähepanemine. Rongkäik al-gab nüüdki Vanemuise tänava õppehoone eest ja kulgeb siis raekoja ja ülikooli peahoone kaudu Toomemäele, kus Karl Ernst von Baeri kuju pead shampusega pestakse ning sellele Eesti Üliõpilaste Seltsi noorliikme tekkel pähe pannakse. Hilisemal ajal on traditsiooni veelgi edasi arendatud ja hakatud pärgama ka Raekoja platsil olevate suudlevate tudengite kuju korp! Filiae Patriae värvides lillepärjaga.
Soomes pannakse ausammastele pähe valge üldtekkel. Traditsioon sai alguse sellest, et Skandinaaviamaades kanti vanasti sügis-talviti musti koolimütse ja kevadsuvisel ajal valgeid tekleid, valge mütsi tohtis pähe panna 30. aprilli keskööl vastu 1. maid. Ausambale rahvahulga ees avalikult koolimütsi pähe panemine sümboliseeris noorusaega ja kevadet. Praeguseks on Soomes volbrist saanud karne-valitüüpi püha, mis oma menukuselt ja rahvarohkuselt ületab jaanipäeva ja aastavahetuspühi.
Eestis sai taasiseseisvumisjärgsel ajal volbrirongkäigu suure populaarsuse põhjuseks ka selle vastandumine nõukogudeaegsetele 1. mai töörahva demonstratsioonidele, mida üliõpilasorganisatsioonidesse koondunud edumeelne akadeemiline noorus avalikult taunis. Volbri tähistamiseks saabuvad Tartusse peale ülikooli lõpetamist teistesse linnadesse kolinud vilistlasedki, nii on sellest pühast saanud omamoodi eesti “homecoming”, mida pikisilmi oodatakse.
Los Angeleses tähistasime sel aastal volbrit teist korda, 4. mai volbripiknikuga Burton Chase pargis Marina Del Reys. Ilm oli ilus, päike sä-ras ning puhus mõõdukas jahutav tuul. Igaüks oli kaasa toonud maiustamist, mida sai ka teistega jagatud. Lauldi laule kevadest, ja kui õiget viisi ei mäletatud, siis see mõeldi kohapeal valmis. Laulmisele andis oma panuse ka kamp merilõvisid, kes lähedal kaide peal pikutasid. Sel päeval olid nad kuidagi eriti valjuhäälsed.
Eelmisel aastal pandi pargis asuvale madruse kujule pähe musta värvi rebasetekkel. Nüüd on aasta sellest möödas, rebase aeg on läbi, ja aeg oli madrusele uus tekkel anda, seda korda värviline. Samuti sai ta kaela ka värvipaela. Seda ei ole kerge toimetada, kuju on kõrge, peab üksjagu upitama, et müts pähe saada ja teibiga kinnitada. Lisaks on ka veel võimalus, et pargi korravalvur seda tempu pealt näeb. Seleta siis miks ja kuidas.
Veereski see tore pealelõuna õhtusse ja aeg oli laiali minna. Järgmisel aastal jälle.
Lumme Erilt
Karin Kuljus