Grupp jaanitulelisi Lakewoodi Eesti Majas. Helica DeShaw fotod
25. juunil oli Lakewoodi Eesti Maja jälle eesti soost inimesi täis. Ükskõik kuhu see eestlane oma rännutuhinas ka ei koli, Jaanipäev tal tähistamata ei jää. Nii ka sellel aastal: eestlasi tuli nii kaugelt kui lähedalt ja iga vanusegrupp oli esindatud.
Lakewoodi peo esimene osa oli pidulik ja patriootiline, tähistasime Võidupüha. Alates 23. juunist 1934 (ja teise algusega 1992) on Võidupüha Eesti riiklik püha, millega tähistatakse Eesti võitu Landeswehri üle Võnnu lahingus 1919. aastal.
LEÜ president Helica DeShaw andis lühikese ülevaate Võidupüha ajaloost; praost Toomas Vaga soovitas meeles pidada, et meie tänapäeva sõnavabadus ja iseseisvus on otseselt seotud nende vaprate sõduritega, kes võitlesid Võnnu lahingus ja peaesineja Tõnu Vanderer andis ülevaate Võnnu lahingust ja selle ajaloolisest tähendusest kulmineerudes sõdurite austamise ja tänamisega. Pärast sõnavõtte oli võimalus ka suurelt ekraanilt Eesti Võidupüha paraadi jälgida, mis sellel aastal toimus Eesti Presidendi Toomas Hendrik Ilvese ettepanekul Võrus.
Ametlik osa sellega lõppes ja kohe lookles ka söögijärjekord nagu ussi saba üle poole saali. Pole ka ime, sest väliköögist tulev hurmav šašlõki lõhn oli juba ammu rahva mõtted toidule viinud ja ainuüksi kartulisalati nägemisest võib eestlase kõht korisema hakata.
Kui kõht täis ja meel lõbus, siis läks jaanitule süütamiseks ja laulmiseks/tantsimiseks. Meie kõige nooremad eestlased olid kõik väga agaralt valmis Erik Musta meisterdatud lõket süütama ja nii see siis sündiski ilma igasuguste viperusteta ja värvilisena. (Selle viimase saavutamiseks kasutati küll Mystery Fire abi.)
Irene Verder jagas meiega oma lapsepõlveaegseid jaanipäeva lugusid ja pärimusi ning ennustusi. Kas teadsite näiteks, et kui üheksast Jaaniõiest punutud pärg jaaniööl padja alla panna, siis nägevat unes oma tulevast kaasat? Või et Jaaniussi leidmine toovat õnne kogu aastaks ja sõnajalaõie leidmine tegevat sust kõige õnnelikuma inimese maa peal. Lakewoodi Eesti Maja ümbritseb ilus ja ulatuslik männimets, kus nii noortel kui vanematel sellise õnne otsimisega ei tohiks mingeid raskusi tekkida. Ainult vaata ette, et sa jaaniussile siin mändide vahel peale ei astu, sest see toovat õnnetust!
Esineb Ülle Bucholz
Meie kaunis ja imeilusa lauluhäälega solist Ülle Bucholz esitas kümmekond armast eesti jaani- ja rahvalaulu meie rõõmuks ja nagu eestlastel ikka, ei läinud kaua kuni kõik kohalolijad kaasa hakkasid laulma. Mingil hetkel viis Lõbus Õllepruulija kõik jaanilised toolide peale kaasa laulma, aga teised ühislaulud tõid meid jälle maapeale tagasi ning pidu kulges pisut tasakaalukamalt järgmised paar tundi.
Jaaniussi ega sõnajalaõit me sel aastal ei leidnud, aga Lakewoodi männimets ja Eesti Maja ootavad kõiki järgmise aasta jaanipäevaks appi, sest kellel seda õnne ikka niipalju, et juurde pole vaja.
Pluss, vanarahvas teab rääkida, et kes ei tule jaanitulele, sellel pidid kasvama odrad ohakased, kaerad kasteheinased, linad hullusti tutri täis ja lühikesed.
Merike Safka