Venemaa ärieliit ootab nii Venemaa kui Eesti võimuesindajatelt poliitiliste takistuste kõrvaldamist vastastikuse kaubavahetuse teelt, esialgsete märkide järgi toetab suhete arendamist ettevaatlikult ka Kreml.
Kui nüüd uusi arusaamatusi ei järgne, ollakse valmis vanu asju unustama. Niisugused tunduvad olevat Moskvast tulevad märgid, nagu näiteks Eesti ja Vene tööandjate vahel eelmisel nädalal allakirjutatud koostöökokkulepe, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Veel mõni aasta tagasi oleks niisugune lepe olnud võimatu. Nüüd on tulnud Moskvast väike peanoogutus ja enam ei räägita Eesti poliitilistel põhjustel karistamisest.
Tähelepanuväärsena tuli algatus lepingu sõlmimiseks just Vene poole pealt, kes ootab Eestilt eeskätt pragmatismi.
“Oleks soovitav näha signaale, et osa meie lähiajaloo mitte kõige meeldivamaid lehekülgi kui mitte just suletaks, siis vähemalt võiks neid vaadata läbi mingite uute sündmuste prisma. Eesti riigipea osalemine võidupidustustel oleks just selline signaal,” nentis Venemaa töösturite ja ettevõtjate liidu president Aleksandr Šohhin, kes on ka peaminister Vladimir Putini nõunik.
Šohhin loodab, et Kremli positsiooni pehmenemisele vastavad samaga ka Eesti poliitikud. “Kuidagi ei tahaks, et erinevad valimiseelsed ideed mõjutaksid Eesti poliitikuid, kes tahaksid mängida majanduskaarti välja valimiseelse kampaania käigus,” ütles ta.
Riigiduuma majanduspoliitika ning ettevõtluse komisjoni esimees Jevgeni Fjodorov leidis, et mida vähem on riikide suhetes poliitikat, seda parem nii Eesti kui Venemaa kodanikele. “Ühemõtteliselt. Poliitika peab täielikult kõrvale jätma,” lausus Fjodorov.
Ärimeestele pole vaja mitteametliku majandusblokaadi võimaliku lõppemise tähtsust selgitada.
“Praegu tuleb igale poole vaadata, kus on võimalik Eestil eksportida. Ei saa olla kinni ainult Euroopa ühisturus,” ütles Eesti tööandjate keskliidu president Enn Veskimägi.
Vene ärieliit loodab, et kaks maad võtavad peagi uuesti käsile piirileppe sõlmimise, mis oleks selge näide kasvanud usaldusest.
ERR uudised
Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest
Kiirustamiskultuur on üsna hiline nähtus, ent keeles oleme olnud kiire ja kiirustamise poole kaldu juba ammu. Räägime kiirest oluliselt sagedamini kui aeglasest ning keelelised vahendidki on kiire liikumise kirjeldamiseks aeglasest märksa rikkalikumad. Keel on otseselt maailmakogemusega seotud: väljendame seda, mida...
Read more