Suursaadik Vaino Väljas annetas oma Nõukogude Liidu suursaadiku mundri Hiiumaa muuseumile ning kohale jõudis ta sellega just 23. augustil, kirjutab Hiiu Leht.
Väljas kinnitas, et initsiatiiv kingituseks tuli muuseumi teadusdirektorilt Helgi Põllolt ning esimest korda arutati seda ideed 23. augustil 2005. aastal, kui Vaino Väljas külastas muuseumis väljapandud Hiiumaa juurtega mehe Ernst Jaaksoni 100. sünniaastapäevale pühendatud näitust. Kuigi tollal oli enamik Jaaksoni esemeid Eesti Rahva Muuseumist laenuks, omab Hiiumaa muuseum siiski oma kogudes Jaaksoni allkirjaga 1948. aastal väljaantud ajutist Eesti Vabariigi passi.
Teadusdirektor Helgi Põllo arvas, et niimoodi tasapisi asju kogudes saab muuseum lõpuks teha näituse maailma ajalugu mõjutanud hiidlastest. Kohpeal on näiteks Väljase munder heaks näiteks ja eeskujuks tänastele noortele, kuidas kõik on võimalik ka väikeses kohas – näiteks Hiiumaal – sündinud inimeste jaoks.
Aga tagasi mundri juurde. Väljas seletas, et juba tsaariajal kandsid Venemaa suursaadikud vormirõivast kuldsete tikanditega käistel ja krael, mis üsna vähe erines kõrgete sõjaväelaste omast – ainult paguneid polnud peal.
Vaino Väljase suursaadikumunder õmmeldi talle 1980. aastal Nõukogude Liidu välisministeeriumi rätsepaateljees. Munder koosneb vestist, pükstest ja tikanditega mundrikuuest ning on musta värvi. Väljas kandis seda mundrit nii Venetsueelas kui Nikaraaguas teenides. Etikett nägi ette korrad, kui suursaadik kannab mundrit – näiteks volikirjade üleandmisel asukohariigi presidendile, asukohamaa rahvuspühadel ja vastuvõtul, oktoobrirevolutsiooni aastapäeva vastuvõtul ja kõrgete väliskülaliste vastuvõtmisel.
Vaino Väljas oli eestlasena ainuke Baltimaade põlisrahvusest suursaadik Nõukogude Liidus. Ta ei olnud küll karjääridiplomaat, vaid määrati ametisse.
Väljase sõnul oli suursaadiku ametisse määr atuid tolla “hirmväike arv”, suursaadiku tiitel oli aga eluaegne.
“Mina olin suursaadik mitte valitsuse armust, vaid valitsuse hirmust,” naljatas Vaino Väljas muuseumis. “Mind saadeti asumisele ja et minu kodumaalt eksiili saatmist õigustada, anti mulle see tiitel.”
Muuseumi teadusdirektor Põllo arvab nagu paljud teisedki, et Vaino Väljase rolli Eesti iseseisvuse taastamisel on seni liiga tagasihoidikult esile toodud.
“Ilmselt tema enda tagasihoidlikkuse tõttu, “ arvas Põllo.
VES/Hiiu Leht
