Välismaal elavatel Eesti juurtega noortel on tihti vähe võimalusi eesti keeles rääkimiseks ja õppimiseks. Selleks tullakse siia keele- ja kultuurilaagrisse. Üks selline integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed korraldatud laager oli juulis ja augustis Pärnumaal.
Laagreid korraldatakse juba kaheteistkümnendat korda ja sinna on oodatud 12–17aastased noored, kes on Eesti päritolu, kuid elavad teistes riikides. Sel aastal võttis laagritest osa 66 noort ja kaugeim tulija oli noormees Mehhikost.
Kaunis mereäärses Ojako talus oli sel aastal kolm seltskonda väliseesti noori. Siia tullakse oma eesti keele oskust parandama ning eesti kultuuriga tutvuma. Augusti algul oli Ojakol 22 last 14 riigist. Tulijaid oli näiteks Mehhikost, Ameerikast ja Küproseltki, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Huvi on keelelaagrite vastu suur. "See on aastatega kasvanud. Kui eestlased on läinud rohkem välismaale, siis nende laagris osalevate laste arv on aastatega suurenenud. Kahtlemata on see üks väga hea vahend eesti keele õpetamiseks ja säilitamiseks," rääkis haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Andero Adamson.
Noored jõuavad laagritesse läbi väliseestlaste organisatsioonide ja koolide. Info liigub peamiselt interneti teel. Erineva kultuuritaustaga noored suhtlevad põhiliselt eesti keeles, kui vaja, võetakse appi mõni muu keel.
"Eks neil ole üks siduv element – Eestimaa. Nende juured on Eestis ja sellepärast ei ole see raske, vaid põnev," märkis laagri pealik Ly Oja.
Mängude, spordi ja käeliste tegevuste kaudu õpitakse keelt ning saadakse sõpradeks. Ameerika tüdruk Mailiis on Eestis kolmandat korda ja soovib kogeda seda õiget Eesti-tunnet. Eesti keelt oskab ta hästi. "Ma õppisin ema käest ja me lihtsalt rääkisime kodus," ütles Mailiis.
Stockholmi tüdruk Louise, kelle Hiiumaalt pärit vanaisa põgenes sõja ajal Rootsi, satub Eestisse korra aastas. "Mu ema on pooleldi eestlane, aga ta ei räägi üldse eesti keelt. Mina käisin Stockholmi Eesti koolis kümme aastat, sellega sain hakkama, aga eesti keel on ikka päris raske," rääkis Louise.
Saksamaalt pärit Katrin kõneleb eesti keeles peaaegu veatult. “Lapsena rääkis ema minuga kogu aeg eesti keeles, ta põhjendas, et saksa keele saan niikuinii selgeks,” ütleb tüdruk, kes unistab Nõo lennukoolis lenduriks õppimisest.
17aastane Hans, kes on pärit Mehhikost, ihkab samuti Eestisse õppima tulla, ehkki ta veel eesti keelt väga palju ei oska. “Olen hakanud emaga eesti keelt õppima ja vaatan ka raamatutest ja internetist, aga see on raske,” tunnistab noormees. Ta leiab, et laagrikogemus tuleb kindlasti kasuks, sest siin räägitakse nii palju eesti keeles. Ta soovib õpinguid jätkata Tartu ülikoolis ja pärast seda Eestisse tööle jääda.
Kanadast pärit Mihkli mõlemad vanemad on eestlased ja kodune keel eesti keel. Tema tuli laagrisse, sest soovib keeleoskust veelgi parandada. Mihkelgi tahab pärast ülikooli lõpetamist Eestisse elama asuda.
14aastane Sten USAst hakkas enda sõnul eesti keelt õppima alles eelmisel aastal, sest tahtis vanaema ja onutütrega suhelda. Praegu räägib ta juba päris soravalt. Noormehe ema on eestlanna ja isa inglane, ehkki isapoolne vanaisa oli Eestist pärit. Kas ta Eestisse elama tuleb, seda Sten ei tea, kuid keeleoskust peab ta väga oluliseks. “Olen ju eestlane, sellepärast pean eesti keelt õppima,” tähendab ta.
Nii mõnedki keelelaagris käinud on hiljem oma juurte juurde naasnud. Siia kõrgkooli või kutseharidust omandama tulnud väliseesti noorel on õigus Eesti riigilt stipendiumi taotleda, seega kannab riik tema õppe-, elamis- ja reisikulud.
Postimees/ERR/VES
