Vaba Eesti Sõna avaldas 1. septembril 2011 Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna tervituse eesti koolidele üle maailma, kus väidetakse, nagu oleks eesti keel üks väiksema kõnelejaskonnaga riigikeel maailmas.
Säärane pidev emakeele alahindamine ja väiksuse ning väetisuse sisendamine surub jätkuvalt alla meie enesetunnet, milleks pole vähematki põhjust – otse vastupidi, võiksime olla uhked oma väikese rahva tänase keelearengu näitajate üle:
– maailmas kõneldakse umbes 6000 keelt, kõnelejate arvu poolest oleme täiesti auväärsel 274. kohal (2008. aasta andmed), mitte üldse tagumises tulbas, nagu meile pidevalt sisendada püütakse.
Veel lisateavet vägeva eesti keele kohta:
– kõrgharidust saab maailmas ainult umbes sajas keeles, Euroopas 30 keeles, sh eesti keeles (Aafrika rahvaste paarituhandest keelest vaid kümnes keeles);
– maailmas on umbes 200 riiki, sh Eesti riik, kus põhirahvuse keel on riigikeel;
– infotehnoloogia arengus oleme maailma esimese 30 arenenuma keele hulgas, näit Microsofti tarkvara on emakeeles olemas 35 rahval, sh eestlastel;
– keelesüntesaatoriga ehk kõnetuvastusega st häälega toimiv arvutiprogramm on olemas-valmimas ainult umbes 25 rahval ja meie, eestlased oleme juba täna nende esimese 25 hulgas tänu TTÜ keeletehnoloogide tööle ja vastavale riiklikule programmile alates 2004. aastast;
– keeleteadlased ennustavad, et tumedamas tulevikus jäävad elama just need mõnikümmend keelt, kellel on juba täna olemas korralik arvutitehniline tugi;
– pärast taasiseseisvumist on eesti keele kasutajate arv pidevalt kasvanud ja kasvamas, mitte kahanemas (see nähtub ka viimastest Inimarengu aruannetest).
Olen sel teemal avaldanud varem artikli Eesti Ekspressis 16. aprillil 2008 “Vägev eesti keel.”
Sirje Kiin
(PhD võrdleva kirjandusteaduse alal)
