President Kersti Kaljulaid kenotaafi avamisel Metsakalmistul. Fotod presidendi Facebooki lehelt
28. novembril pühitseti Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal kenotaaf üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale. Üritus toimus Eesti riikliku enesemääramise 100. aastapäeva tähistamise raames.
President Konstantin Pätsi rahula kõrvale rajatud kenotaafi ehk hauatähise saavad Friedrich Karl Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Heinrich Mark, Ants Piip, Jaan Teemant ja Jaan Tõnisson.
„Need üheksa riigimeest on kõik andnud – erineval määral – oma panuse Eesti Vabariigi sünnilukku ja riigi ülesehitamisse. Nende elu ühisosa oli ohvrimeelsus. Enamik neist mõrvati ja neil pole teadaolevat hauda. Selle kenotaafiga avaldab tänane Eesti oma tänu ja austust,“ ütles MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.
Hauatähise pühitsesid EELK peapiiskop emeeritus, Eesti Kirikute Nõukogu esimees Andres Põder ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester Aleksander Sarapik. Sõna võtsid Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Laulis Eesti Filharmoonia kammerkoor.
“Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistades ei maksa liialt keskenduda ühele kesksele päevale. Eesti riik loodi aastal 1918, ent täna 100 aastat tagasi kuulutas Maapäev ennast kõrgema võimu kandjaks Eestis, “ kõneles president Kersti Kaljulaid kenotaafi avamisel.
“Selle otsusega võttis meie oma inimeste poolt valitud esinduskogu vastutuse Eesti tuleviku eest enda kanda. Ei olnud seegi esimene ega viimane otsus, millega Eesti riikluse teke paratamatuks muutus, ent usku Eesti tulevasse vabariiki andis see tugevasti. Gustav Suits on nende aegade Eesti olukorda iseloomustanud väga tabava sõnapaariga: „ennekuulmatu vabariik“.
Täna oli paslik meenutada ka neid, kes olid sada aastat tagasi ühel või teisel moel tegevad iseseisva Eesti riigi loomise juures ning kujundasid hiljem oma tööga meie riigi elu. Nende arvamused vabariigi tulevikust ja ülesehitusest võisid olla küll väga erinevad ning kutsusid esile omavahelisi teravaid vaidlusi, kuid kõigi nende tegevuse eesmärk ja tuum oli üks – iseseisev Eesti Vabariik, “ ütles president.
Mälestusmärk rajati 2013. aasta kavandivõistluse võidutöö (KUU Arhitektid) järgi, mis kujutab endast pikka keskelt murdunud lainet. Töö autorid on Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann. Kenotaaf valmistati ja paigaldati Risto Tali (Eesti Kunstiakadeemia) ja Rait Siska ning Ivo Tšetõrkini teostuses (MTÜ Porta Longi Montis). Ettevõtmise algatas ja korraldas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum Riigikantselei ja paljude annetajate toel.
28. novembril möödus sada aastat Eesti Maanõukogu otsusest tunnistada end kõrgeima võimu kandjaks Eestis, mis pani aluse vabariigi väljakuulutamisele.
Eesti riikliku enesemääramise 100. aastapäeva tähistamiseks heisati 28. novembril lipud ja toimus mitmeid üritusi. Keskpäeval algas Riigikogu pidulik istung, kus pidas kõne Riigikogu esimees ja EV100 Noorte Maapäeva patroon Eiki Nestor ning noored maapäeva saadikud andsid üle Eestimaa Noorte Manifesti. Valges saalis avati temaatiline näitus. Kell 16 oodati kõiki koolinoori Lossi platsile EV 100 Noorte Maapäeva diskole.
Lähem info sündmuste kohta www.ev100.ee.
VP Kantselei