Kui Tartus peetud kõnekoosolekul nõuti paari nädala pärast Moskvas allkirjastatavast piirileppest loobumist, et säiliks Tartu rahu järjepidevus, siis riigikogu esimees Ene Ergma rõhutas Estonia kontserdisaalis, et piirilepe ei mõjuta Tartu rahu kehtivust Eesti riikluse olulise alusena ja Eesti vabariigi järjepidevuse kandjana.
Mitmel pool Eestis algas hommikupoolik pärgade asetamisega Vabadussõja monumentidele meenutamaks 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingut. Tallinnas järgnes sellele kontsertaktus Estonia kontserdisaalis.
Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles pöördumises, et Tartu rahu oli Eesti diplomaatia suurvõit, mis poleks sündinud ilma meie riigi kaitsjate kindlameelsuse ja vankumatu tahteta kaitsta meie noort iseseisvust.
Tartus, Jaan Poska Gümnaasiumi juurde kõnekoosolekule kogunenud inimestest suur hulk nõudis aga seda, et loobutaks 18. veebruaril Eesti-Vene piirileppe sõlmimisest, sest piirilepe on juba olemas.
“Ma ütlen Tartu rahu maja juures, et Tartu rahu ei ole minevik, Tartu rahust ei tohi loobuda ja me peame tegema kõik, et Tartu rahu jääks püsima,” lausus Enn Tarto.
Ajaloolane Tõnis Lukas ütles, et uue piirileppe valguses on oluline, et ei loobutaks Tartu rahu järjepidevusest.
“Venemaa välispoliitika alus on üleolek ja tahetakse näidata Eestit ja teisi partnereid väiksemana ja nõrgematena. Üldse me ei peaks tõttama alati Moskvasse, kui kutsutakse,” märkis Lukas.
“Kui meie mehed on Moskvas käinud lepinguid sõlmimas, on meil ka vahel haprasti läinud. Aga alati siis, kui vene mehed on siia tulnud – 1920. aastal Tartusse, 1991. aastal Jeltsin Tallinnasse – on see tähendanud head, sest nad tulid sõpradena,” lisas ta.
Lukas tegi ettepaneku, et kui läheb uue piirileppe sõlmimiseks, siis tuleks seda teha juba digitaalselt, sest siis ei peaks minema Venemaale ja see näitaks suuremat võrdsust lepingupoolte vahel.
ERR
