Tere, head väliseesti ajalehtede toimetajad,
Saavutasime kahe kuuga ühisrahastuses sihi just tänu teile, väliseesti lehtedele, kes te nii lahkesti meie projektist kirjutasite ning meie üleskutse avaldasite.
Nüüd saab suur kultuurimissioon lõpuks alata, raamat võib ilmuda 2015.
Tervitades ja tänades teid südamest,
Sirje Kiin
Tänukiri neile, kes toetasid Marie Underi luule ja eluloo inglise keelde tõlkimise projekti Eesti kultuuri ühisrahastusväravas Hooandja:
http://www.hooandja.ee/projekt/marie-underi-eluloo-ja-luule-inglise-keelde-tolkimine
Projekt oli toetajaile avatud kaks kuud – tänavu augustist oktoobrini. 25. oktoobril saavutasime sihi tänu eesti kirjanduse sõpradele ning lahketele toetajatele kolmelt mandrilt ja kaheksast riigist.
Projekti toetasid Hooandjas ja väljaspool Hooandjat ühtekokku 70 üksikisikut Kanadast, USAst, Rootsist, Soomest, Eestist, Inglismaalt, Austraaliast ja Šveitsist. Toetasid ka eesti suurim päevaleht Postimees, kultuurileht KesKus ning naisüliõpilaste korporatsiooni Filiae Patriae New Yorgi organisatsioon.
Soomest tuli toetus koguni viielt seltsilt ja ühingult: Virolaisen Kulttuurin Ystävät, HSPY:N Tuki RY, ATEAT OY,Tampere-Tartto Seura ja Viro-Yhdistysten Liitto; soomlasi innustasid toetama Kulle Raig ja Anu Marttila.
Kõige suurem, otsustavaim toetus tuli tõlkeprojektile Rootsist, Marie Underi teiselt, viimselt kodumaalt. Rootsi fondide toetus tuli väljaspool Hooandja veebiväravat: Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut Rootsis toetas Marie Underi eluloo ja luule maailma areenile jõudmist 20 000 rootsi krooniga; Rootsi Eesti Komitee Fond tuhande euroga, Gerhard Kõrbi Fond tuhande euroga ja Rootsi Eesti Kultuurikoondis kolmesaja euroga. Rootsi eestlaste toetusotsuste tegemisel olid aktiivselt tegevad Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi kauaaegne esimees Paul Laan, kes oli kuni 1996. aastani Underi-Adsoni arhiivi hoidja Stockholmis, ning Eesti Kultuurikoondise esimees Ivar Paljak.
Eesti Abistamiskomitee Kanadas toetas Marie Underi tõlkeprojekti kahe tuhande kanada dollariga. Kanada eestlaste toetuse eest seisid head Tarvo Toomes ning Kotkajärve Metsaülikooli juhatus eesotsas Maimu Möldre ja Tom Meriloga.
Toetajate hulka kuulus ka Ameerika Akadeemiline Ülikoolide Naisühingu (The American Association of University Women ehk AAUW) Lõuna-Dakota Madisoni linna organisatsioon ja mitmed selle liikmed.
Kahjuks olid kolme aasta jooksul meie eelnevatele taotlustele mitmel korral eitavalt vastanud nii Eesti Kultuuriministeerium kui ka Kultuurkapitali Traducta fond, mis on teatavasti loodud just eesti kirjanduse välistõlgete toetamiseks, iga kord erineval põhjusel. Seepärast pöördusimegi tänavu suvel Hooandja poole, et leida meie kultuurimissioonile rahvusvahelise ühisjõuga rahastus, milleks Eesti riiklikel fondidel ei paistnud jätkuvat kas raha või siis nappis neil usku, et Marie Underi eluloo kaudu on võimalik viia eesti rahva saatuslugu ja tema luule ime kaasaegsele rahvusvahelisele areenile.
Marie Under nimetati pärast Teist maailmasõda Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks 30 korda, kuid ta ei saanud seda kunagi. Põhjuseid oli kindlasti mitu, eeskätt poliitilised: Under oli poliitiline pagulane nn neutraalses Rootsis. Ent üks sisulisi põhjuseid võis olla just see, et tema geniaalsest luulest puudusid piisavalt head luuletõlked. Tõsi, Underi luulet on ka varem inglise keelde tõlgitud mitmete tõlkijate poolt, mh inglise keeleteadlase W. K. Matthews`i tõlgitud õhuke kogumik „Child of Man“, mis ilmus 1955, kuid need tõlked on tänaseks täiesti vananenud. Mitmed Underi luuletõlked (näiteks rootsi keelde) olid tehtud küll innukate väliseestlaste poolt, kuid rootsi keel polnud kahjuks mitte toonaste tõlkijate emakeel ega ka mitte nende hariduskeel. Underil polnud paraku eluajal õnne leida üht võõrkeelset, tõelise poeedi võimetega luuletõlkijat, ehkki tema luule tõlkekogumikke ilmus alates 1929. aastast ridamisi paljudes keeltes (esperanto, vene, saksa, inglise, rootsi, prantsuse, itaalia, soome, tšehhi, norra, udmurdi, mari, komi). Tänaseks on Underi luule tõlkeraamatuid teadaolevalt ilmunud 13 võõrkeeles 23 raamatuna. Üksikluuletusi on teadaolevalt tõlgitud vähemalt 26 keelde, tõenäoliselt märksa rohkemgi.
Paraku ei suuda paljud Underi luuletõlked anda täiel määral edasi tema ande tõelist suurust ja sära, rääkimata tema müüdi tähendusest eesti kultuurile. Underi riimilist-rütmilist luulet on väga raske, kohati peaaegu võimatu tõlkida, ikka kipub tõlge jääma kohmakaks, kaotades rütmi-, riimi- või kujundihoo. USA eestlasest keeleteadlane Ilse Lehiste kirjutas kunagi terve teadustöö sellest, kui suured filoloogilised raskused kaasnevad Marie Underi luule tõlkimisega.
Nüüd on käes aeg ja võimalus, kus võiksime püüda kõik need vanad takistused ületada: Marie Underi dramaatilise eluloo kaudu saame vahendada teistele rahvastele tema suure müüdi tekke- ja taustaloo ning uute, kaasaegsete luuletõlgetega tabada tema ande tuuma tänases inglise keeles.
1972. aasta suvel, 89-aastaselt kirjutas Marie Under oma viimse luuletuse „Soov“, mis ei ole ilmunud tema luulekogudes:
Et eales elu poole suuga
Ei teeniks ma. Kui oma teed
Ma käin, et tunneks maa mu sammu.
Juur mullas, ülespoole püüda ühes puuga.
Ja kõik mu teod, et saaksid need
Ka kogu minu rammu.
Tänu välis- ja kodueestlaste ühisele jõule on Underi suure tõlkeprojekti eelarve nüüd lõpuks koos ja tõlkimine saab alata. Marie Underi biograafia tõlgib inglise keelde New Yorgi eestlane Evi Evart, rikkalikud luulenäited tõlgib Viljandis elav Ilmar Lehtpere. Mõlemad kogenud tõlkijad on lapsena olnud sõjapõgenikud, nii nagu oli seda Marie Under ja tema perekond. Nii Evi kui Ilmar on kasvanud üles Põhja-Ameerikas ja saanud ingliskeelse hariduse USA ülikoolides. Evi Evart töötas kaua aastaid Raadio Vaba Euroopa eestikeelsete saadete kultuuritoimetajana, kus tema igapäevatöö oli kultuuritekstide tõlkimine ja toimetamine. Evi on kirjutanud ingliskeelse teose Anton Hansen Tammsaarest, mis ootab praegu ühes Londoni kirjastuses ilmumist. Viljakas tõlkija Ilmar Lehtpere on Inglismaal auhinnatud, väga tundlik ja poeetiline eesti luule vahendaja, kelle tõlgitud Kristiina Ehini luuletused olid mullu Londoni suveolümpiamängude kultuuriprogrammis. Nende tõlketöö valmib 2014. aastal. Teos võiks ilmuda tõenäoliselt 2015.
Rahvusvaheline akadeemiline kirjastus Peter Lang Publishing tundis ingliskeelse teose publitseerimise vastu huvi juba kolm aastat tagasi, 2010, mil teose esmatrükk oli äsja eesti keeles ilmunud. Kahjuks puudus seni suuremahulise ja keeruliste luulenäidetega teose tõlkimise rahastus, nüüd on see mure murtud.
Veel kord – suur tänu kõigile Marie Underi luule austajaile – tema eluloo ning luule tõlkeprojekti toetajaile. Marie naeratab teile pilve piirilt:
Mul oleks mõndagi veel ütelda,
Mis aimatavaks jäänd kesk eluruttu,
Mis pole mahtund luule muinasjuttu,
Mis vaevab nüüd, et rahu ma ei saa.
Lugupidamise ja tänuga
Sirje Kiin, PhD
PS Tõlgitava teose esmatrükk: Sirje Kiin. Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt. Tänapäev, 2009, 864 lk. Teine, lühendatud, täpsustatud trükk: Sirje Kiin. Marie Under. Elu ja luule. Tammerraamat, 2011, 674 lk.
Teos oli 2010 Eesti riikliku kultuuripreemia nominent ja Virumaa kirjandusauhinna nominent, 2011 sai raamat Marie Underi ja Artur Adsoni Mälestusfondi kirjandusauhinna Rootsist.
