Stockholmi Eesti Kooli juhataja Jaan Seim koos New Yorgi Eesti Kooli juhataja Merike Barborakiga, kes on just Jaan Seimile kinkinud enda koostatud NY Eesti Kooli ajaloo raamatu “80 aastat eesti keeles ja meeles”. Foto: Kärt Ulman/VES
4. novembril võõrustas New Yorgi Eesti Kool kauget ülemere külalist – kooli tuli külla Stockholmi Eesti Kooli kauaaegne juhataja Jaan Seim, kes oli rõõmsalt üllatunud, et New Yorgi Eesti Majas oli niipalju lapsi ja elavat siginat-saginat. Pole ka ime, NY Eesti Koolis õpib sel õppeaastal ligi 80 last.
Stockholmi Eesti Kool töötab teistel põhimõtetel kui eesti koolid Ameerikas. Tegemist on igapäevase Rootsi õppekaval põhineva kooliga, vanemates klassides kulgeb õpetus põhiliselt rootsi keeles. Aga kogu kooli õppetegevus on tihedalt seotud Eesti, selle keele ja kultuuriga. Kõik koolis õpivad eesti keelt vastavalt oma eelteadmistele (alles Eestist saabunutest algajateni välja). Eesti-teema on aktuaalne ka teistes ainetes, eriti muusikaõpetuses ja ajaloos. Kooli koor on esindatud Eestis laulupidudel, 5. klassi ekskursioon toimub alati Eestisse.
Jaan Seimi sõnul – kes on kooli juhatanud juba 1992. aastast saadik – on nende eesmärk näidata oma õpilastele, et mõlemad keeled on võrdselt kasulikud, samas muidugi peavad nende lõpetajad olema võimelised jätkama haridusteed pärast eesti põhikooli rootsikeelses gümnaasiumis.
Stockholmi Eesti kool saab kohalikult omavalitsuselt piisavalt toetust, et koolina rahulikult tegutseda. Stockholmi vanalinnas, endise dominikaanlaste kloostri varemetele ehitatud hoones asuva kooli käive on ligi 3 miljonit dollarit aastas, mis tähendab, et vaid vanemate või eesti organisatsioonidega seda pidada poleks võimalik. Koolis on ligi 40 õpetajat, kellest küll osa töötab mittetäieliku tööajaga, seega täiskohti oleks koolis kokku 28.
Kuigi kool on kõigile avatud, kes huvituvad eesti kultuurist, on loomulikult enamusel kooli õpilastest mingi side Eestimaaga. Jaan Seimi sõnul on kooli õpilastest peaaegu kolmveerand hiljuti Eestist tulnud. Rääkisime Jaan Seimiga ka väliseesti ajalehtede tulevikust, teatavasti on Rootsi Eesti Päevalehel oht kaotada uuest aastast oma riigipoolne toetus, mis nende jaoks tähendaks lehe formaadis või ilmumissageduses tõsiseid muutusi.
Kärt Ulman