Saaremaalt leitud kuldset mao(pea)võru saab varsti näha kohalikus muuseumis, kirjutab ajaleht Saarte Hääl. Sellise väärtusega kuldehet pole Eestimaal kunagi veel leitud. Foto: Marika Mägi
Kogemused, intuitsioon ja parasjagu õnne juhatasid arheoloogiadoktor Marika Mägi Saaremaal 1700 aastat vanale ohverduspaigale, kust muude põnevate leidude hulgas tuli päevavalgele kogu Baltikumis unikaalne kullast maopeaotsaline võru, kirjutas Saarte Hääl.
Ehteleidude otsimisrühma juhtinud arheoloogiadoktor Marika Mägi ütles Saarte Häälele, et Eesti arheoloogias on kuld haruldane ning nii massiivset kuldeset, pealegi nii peene töötluse ja ideoloogilise tähendusega, pole kunagi varem leitud.
Tõenäoliselt pretendeerib see rahalises mõttes üldse kõige väärtuslikuma leiu tiitlile Eestis. Kuid ka oma arheoloogilise tähenduse poolest on nii võru kui ka kogu leiukooslus Mägi sõnul väga oluline ning muudab märkimisväärselt seniseid käsitlusi meie ajaarvamise esimestest sajanditest Eestis.
Mägi selgitas, et leiud toetavad teooriat Lääne- ja Loode-Eesti kuulumisest Läänemere ja Skandinaavia ühtsesse kultuuriruumi. Samal ajal lävis sise-Eesti rohkem balti hõimude ja tänastel Vene aladel elanud rahvastega. Samuti kummutab see arvamise, et meie aja esimestel sajanditel kontaktid Skandinaaviaga peaaegu puudusid.
Maopeaotsalisi võrusid on seni on leitud 62, põhiliselt Rootsist ja Taanist, kuid üksikuid on teada ka mujalt, näiteks neli võru või võru katket Edela-Soomest ja üks Poolast. Mujalt Baltimaadest taolisi massiivseid kuldvõrusid teada ei ole.
Selliseid kullast kaela- ja käevõrusid peetakse Skandinaavia noorema rooma rauaaja (ca 200–400 pKr) ühtedeks markantseimateks leidudeks, mida seostatakse kujuneva kuningavõimu ja kuninglike suguvõsadega. Kas Saaremaa võru on olnud kaela-, käe või käevõru, on raske määrata, sest nagu ohverdatavate asjadega sageli tehti, on see tahtlikult deformeeritud. Kaal – ca 175 g – osutab pigem kaelavõrule.
Sellisena kuulub Saaremaa võru kõige massiivsemate seda tüüpi võrude hulka ehk siis seda kunagi omanud isik kuulus Põhjamaade eliidi absoluutsesse tippu.
Lisaks tulid samast kohast välja neljateistkümne ambsõle katked, neist üheksa hõbedast või hõbeplateeringuga, vähemalt kahel juhul ka kuldplateeringuga kaunistatud. Kõik sõled olid kohalikud luksusesemed ja sellisena juba iseenesest Eesti arheoloogias erakordsed. Skandinaavias selliseid ei leidu.
