Lonnie Cline ja Kati Tamm. Foto: Mai-Lill Mägi
Septembrist saadik on kammerkoor Unistus ja rahvatantsuansambel Tulehoidjad pühendanud oma proovid tuleval suvel Eestis toimuvale üldlaulu-ja tantsupeo repertuaari õppimisele. Laulud-tantsud said selgeks ja sündis idee nende esiettekandmiseks Eesti Vabariigi aastapäeval. Nii saigi teoks meie oma väike laulu-ja tantsupidu.
Kontsertaktus toimus Milwaukie Lutheri kirikus, kus pidulik osa algas lippude defilee, maakonna vappide sissetoomise ja Ameerika hümni laulmisega.
Sellele järgnes Unistuse ettekandes M. Lüdigi Koit, mis tekitaski eheda laulupeo meeleolu. Vanast heast koorilaulu kullafondist tulid ettekandele veel F. Säbelmanni Kaunimad laulud ja K. Türnpuu Priiuse hommikul. Kaasaegsetest heliloojatest esitas Unistus A. Matiiseni Sind surmani, R. Eespere Ärkamise aeg, R. Rannapi Ilus maa ja T. Kõrvitsa Puudutus.
Kammerkoor Unistus. Fotograaf Kalev Sepp
Kammerkoor Unistus on välja kasvanud Clackamas Community College koorilauljatest, kes dirigent Lonnie Cline juhendamisel on eesti koorimuusikat laulnud juba viimased kakskümmend aastat. Unistus on olnud kandvaks jõuks kõikidel meie vabariigi aastapäeva tähistamistel ja ka Lääneranniku Eesti Päevadel.
Kui mina neid esimest korda 16 aastat tagasi kuulsin, siis tekitas nende esinemine minus siirast vaimustust ja hämmeldust – noored ameeriklased laulavad eesti laule nii tundeküllaselt ja peaaegu aktsendivabas eesti keeles! Nüüdseks on koori esinemisele lisandunud profesionaalne tõlgendus nii tempos kui ka dünaamikas. Kõik häälerühmad on võrdselt tugevad ja hästi harmoneeruvad. Unistuse esinemine selles suurepärase akustikaga kirikus oli erakordselt hea! Peab ka mainima, et Unistus on juba vastu võetud nii laulupeo ühend-, nais-ja meeskooride kui ka valikkooride ridadesse.
Laulude vahele tervitas ja õnnitles Portlandi Eesti Seltsi esimees Kalev Sepp kõiki saalisviibijaid Eesti 96. aastapäeva puhul. Mati Sööt mälestas palves langenuid, nii neid, kes hukkusid Vabadussõjas, Teises Maailmasõjas kui ka neid, kes andsid oma elu Afganistanis. Kontserdi esimene osa lõppes Eesti hümni laulmise ja lippude saalist väljaviimise defileega.
Tulehoidjad tantsuhoos. Fotograaf Mai-Lill Mägi
Ja siis tuli aeg rongkäiguks! Koorilauljad ja rahvatantsijad rivistusid kahele poole ja kõik pealtvaatajad marssisid laulu saatel nende vahelt läbi kiriku seltskondliku tegevuse saali, kus toimus kontserdi teine pool. Mark Petersen ütles kõigile tere tulemast tantsupeole ja kohe esitaski rahvatantsurühm Tulehoidjad Pere labajala, Tantsime aissa ja Tantsukutse.
Janne Sepp on nüüdseks juhendanud Tulehoidjaid pea kolm aastat ja tema töö, entusiasm ja loomingulisus on meie suhteliselt ebaühtlase rühma treeninud täiesti tasemel kollektiiviks. Tulevase tantsupeo teematants Puudutus kanti ette hiirvaiksele ja üheshingavale saalile. Unistuse poolt tulid veel ettekandele V. Kapi Põhjarannik, M. Saare Karjapoiss, ja V. Tormise Laulu algus. Tantsupidu lõppes nagu alati Tuljakuga, millele saateks oli jällegi Unistuse võimas laul.
Lõppsõnas tänas Kalev Sepp kõiki kollektiivide juhendajaid ja peo organiseerijaid ning abilisi. Eriline tänu kuulus meie dirigendile Kati Tammele, kes võttis üle eesti koori juhendamise Zoja Vagalt kakskümmend aastat tagasi, kuid nüüd pensionile on otsustanud minna.
Pidu kestis aga ikka edasi, söögid ja joogid pandi välja ja seltskonnatantsud vallutasid tantsupõranda. Kokkuvõttes oli see üks imetore ja hästiõnnestunud üritus, kus rahule jäid nii esinejad kui ka pealtvaatajad.
Elo Saar-Petersen
Portland, Oregon