President Kersti Kaljulaid on 16.–17. jaanuaril ametlikul visiidil Tšiilis ning seejärel siirdub töövisiidile Antarktikasse, kus osaleb Antarktika avastamise 200. aastapäeva ja sellele pühendatud Eesti purjejahi Admiral Bellingshauseni ekspeditsiooni lõpusündmustel.
Ametlikul visiidil Tšiilisse keskendutakse peamiselt kahe riigi koostööle digivaldkonnas ning äridiplomaatia arendamisele, mis loob uusi võimalusi Eesti ettevõtetele.
Pärast ametliku visiidi lõppu suundub riigipea Tšiili lõunaosas asuvasse Punta Arenase linna, kust suundub 20. jaanuaril töövisiidile Antarktikasse. Seal ühineb riigipea Eesti Meremuuseumi ja MTÜ Thetis korraldatud Admiral Bellingshauseni ekspeditsiooniga. Riigipea külastab visiidil erinevaid Kuningas George’i saarel asuvaid teadusjaamu ning osaleb 27. ja 28. jaanuaril Antarktika avastamise 200. aastapäeva tähistamisel.
„Riigipea osalemine Antarktika ekspeditsioonil muudab Eesti oma riigipiiridest jälle natukene suuremaks. See annab meile võimaluse rääkida kogu maailmale nähtavalt Eesti kui mereriigi lugu, aga juhtida tähelepanu ka olulistele üleilmsetele keskkonnaprobleemidele, sest ei ookeanivesi ega atmosfääriõhk tunne riigipiire,“ selgitas riigipea välispoliitika nõunik Lauri Kuusing.
Admiral Bellingshauseni ekspeditsiooni korraldatakse Eestist pärit maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni auks, kes 1820. aastal ühe esimese inimesena Antarktist nägi. Toonane retk algas 1819. aasta 4. juulil. Kroonlinnas ning jõudis 27. või 28. jaanuaril Antarktika rannikule ning tänavune retk kordab toonast teekonda.
Lisaks riigipeale osaleb Antarktika visiidil ka presidendi kliimanõunik ja üks Eesti juhtivaid polaaruurijaid Timo Palo, kelle lähetab Antarktikasse Eesti Meremuuseum. Timo Palo sõnul on Eesti teadlased osalenud Antarktika uurimises juba kümnendeid ja meie teadlaste teadmised on tänagi hinnatud.
„Väikese riigi jaoks, kel pole vahendeid oma polaarjaama rajamiseks, on rahvusvaheline koostöö ainus võimalus maailmas väga aktuaalses polaarteaduses kaasa rääkida. Riigipea külastab mitmeid polaarjaamu, mille riikidel on olnud või on ka täna koostööprojekte Eesti teadlastega. Polaaralad on kliimamuutustele iseäranis tundlikud ja see teeb neist globaalse soojenemise eesliini, omamoodi lakmuspaberi, kus tagajärjed ilmnevad kõige selgemini: merejää kahanemine, liustike ja igikeltsa kiirenev sulamine.
Tehnoloogia areng on võimaldanud viimastel aastatel iseäranis mandriliustikke lähemalt uurida ja on avastatud, et nii Gröönimaa kui Antarktika jää sulamine on märkimisväärselt kasvanud.
Teadlaste hinnangul võib see tähendada, et soojenemine on jõudmas punkti, kus mandriliustikud muutuvad sedavõrd ebastabiilseks, et tagasiteed enam pole. Kui kliima soojenemise esimene vaatus sai alguse Arktikast, siis märgid näitavad, et teises vaatuses mängib peamist rolli Antarktika.
Siit oodatakse lähiajal mitmeid olulisi vastuseid,“ selgitas Palo.
Vabariigi Presidendi töövisiidi maksumuseks Antarktikasse on kavandatud 12 000 eurot ning riigipea naaseb kodumaale 31. jaanuaril.
Kommunikatsiooniosakond
Tel 631 6229
press@vpk.ee
