• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

Ootused ja hirmud USA presidendi- valimise retoorikas Euroopas 2020 ehk tänases maailmas sarnase väärtusruumi otsing

VES by VES
16. november 2020
A A
24
VIEWS
Jaga Facebook'is

Maarja Pärl-Lõhmus12

 

Ameerika anno 2020 on maailmateema

Me saame aru, et maailmaküsimus pole mitte Ameerika valimistulemuses, vaid selles protsessis, mis Ameerikas tänavu on käima lükatud ning mis ilma Ameerika muutumiseta ei lõpe niikuinii.

Suur viga on analüüsi asendamine poliitiliste ideoloogiliste seisukohtadega, millega tihti püütakse teemat hõlmata, analüüse asendada ideoloogiatega – ajakirjandus peab sellele poliitsuunale kindlalt vastu seisma, ajakirjandus peab jääma faktianalüüsi ja sügavuti uurijate teadlaste infoväljaks.

Selleks, et mingit nähtust ja suhteid deideologiseerivalt analüüsida, peame neid uurima alateemadena ja lahti arutama alaosadeks (dekonstrueerimine), igal alaosal süvenev asjatundja-ekspert, kelle analüüse avalikkuses eri kontekstides edasi arutame (sünteesimine).

Näeme, et tänane Euroopa Liidu retoorika on liikumas sarnase väärtusruumi otsingu rajal – mis on väärtusruumide ühisosa, millel rajaneb koostöö.

Euroopa neli elementi kui ühistelge anno 2020 lõpul on rohepööre, covid-majanduskriis, tehno ja võim.

 

 

Euroopa näide kui Soome vaade

Soome Katajanokal töötab välisministeerium, mis peab ühtlasi hoolt soomlastest ÜRO, UNESCO jt üleilmsete ametnikega ühiste arutluste pidamise eest, reaalse maailmakogemuse ja know how eest – Soome kalevipojad lähevad maailmaehitustöödele kõrgetasemeliste ametnike ja diplomaatidena, seda vahetut kogemust vajab Soome.

 

Ja vajame meiegi – Soome on mõttelaadilt kõige lähem ja adekvaatsem maailmakeskuste analüüsija.

Ka meie lihttöö-kalevipoegade asemel peaks olema Eestiharidus nii kõva, et saaks vajadusel tööd maailmauuringute tippkeskustes ja maailmaorganisatsioonides.

Soomlastele meeldib sõlmi lahti arutada, nende analüütiline geopoliitiline meetod kaardistab probleemide ja konfliktide jõujooned maailma eri paigus.

Soome maailmauuringud on hästi kaetud oma Soome ekspertidega kõigis valdkondades – see on olnud strateegiline suund ja taotlus, et hoida Kalevala-rahvas adekvaatselt informeerituna ilma kellegi ühemehe pirtsakate erihuvideta.

Siin lühidalt soomlaste USA-uurijatest ja uuringutest 2020:

Niklas Helwig on iseloomustanud Saksa välispoliitikat kui iseseisvuselt arga ning vaadelnud Saksa välispoliitilist USA-kajastust posttransatlantilise pöördena, milles näeb Saksa suurt koormat kogu EUs, ühtlasi nendib “pudelikael on kiire vajadus EUs tõsta just liikmesriikide iseseiseva poliitsuhtluse kapasiteeti”; (1)

Bart Gaens analüüsib Indo-Vaikse ookeani regiooni “delikaatset balanssi” kui nn ootamismängu ja üksikute sektorite proaktiivsust, misjuures riigid mängivad oma riskimaandamises ja tasakaalustamises USA ja Hiinat üksteise vastu;

Juha Jokela fookus on USA- Briti Brexiti erisuhe ning transatlantiline erisuhe, olukorras, kus britid lahkuvad EUst ja vajavad tugevat USAd, ent kuigi Trump on sõnades toetanud Brexitit, kui ta America First poliitika on takistuseks USA-UK kaubanduslepingu sõlmimisel, seejuures Biden omakorda on ähvardanud detailselt järgida UK EUst väljaastumislepingut;

Mikael Wigell uurib Trumpi kui Ladina Ameerika “kangelaskuju”, sest just Ladina-Ameerika mõistmine aitab mõista tänapäeva USAd, kus mõlemas on polariseeritud ühiskonda loovaid sarnaseid eraldusjooni ning juhid omakorda toituvad poleemikatest;

Mika Aaltola fookus on Ameerika sotsiaalmeediavälja sekkumistel ja ka pettustel, kus on tehtud rohkelt nn libakontosid justkui esineks Washington Post, Fox News, MSNBC, CNN või NYTimes (sic!);

Juha Joela analüüsib EU “süütuse” lõppu, kus multipolaarse maailma võimupoliitika ja geomajanduslik loogika on suhted asetanud uude dimensiooni ning vanasse tagasipöördumine on võimatu;

Maria Annala ja Emma Hakala analüüsivad kliimadiskussiooni, milles Ameerika on jäänud oma valikutes üksi ning edasine pole selge;

Matti Pesu filosoofiline suund arutab lahti transatlantilisi suhteparadoksi, kus poliitiliselt on poliitliitu õõnestatud, kuid samas kus sõjaliselt ja halduslikult toimib kõik järjest paremini ning mingit muutust selles paradoksis pole oodata;

Antto Vihma analüüsib poliitstrateegi, kes tõest-valest ei hooli – “kui tõejärgne poliitik kõneleb, ei pruugi ta ka ise teada, kas sõnad on õiged või mitte”;

Arkady Moshes näeb USA-Vene paradoksi külmasõja-vastasuses, mis aga ‘siiski lähtub põhimõttest, et “USA ei anna Venele, mis see soovib ja vastupidi”;

Mariette Hägglund vaatleb Iraani-suhteid, mis 2018 jaanuaris tundusid olevat sõjalävel, ent sealt alates on pinged hoopis vähenenud;

Mikael Wigell monitoorib välismõjusid ja tõendeid Hillary Clintoni maine õõnestamisel 2016;

Charly Salonius-Pasternak analüüsib identiteedifaktorit, mis 2016 võimaldas Trumpil pöörduda paljude identiteedirühmade poole, kuid 2020 jääb Bidenile vaid üks, vastandusidentiteet: “Kui ei taha, et … , siis…”;

Mika Aaltola uurib, mis võib juhtuda demokraatiaga olukorras, kus “poliitiline vastane on rohkem vaenlaseks kui geopoliitiline vaenlane”.

Katja Creutz tunneb huvi, kas ja kuidas muutub USA suhe rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, sh sõjakurjategijate karistamisse;

Ville Sinkose lähemaks huviks on USA riigi globaalse liidri roll, kus uued võnkumised ja administratiivne surve võivad ühiskonnas tekitada poleemika põhiideoloogia – Ameerika on maailmaliider – ümber.  (2)

 

 

EU praktika novembri algdekaadil 2020

EU poliitikuid hoiatatud, et USA ei pööra Euroopa poole kummagi kandidaadi võidu korral. (3)

Kuigi Saksamaa kantsler Angela Merkel tervitas Bidenit “Me transatlantiline sõprus on asendamatu, palju on koos teha”, seisab kõrval sõnum EU “kättemaksust” USAle, kehtestades USA põllumajandus- ja tööstustoodangule 3,4 miljardi suuruse tariifi. mis on vastus USA kehtestatud tariifidele EU viski ja lennunduse subsideerimise eest, kinnitab EU kõneisik Saksa majandusminister Peter Altmaier.  (4)

Euroopa üks ühendav idee on lootus rõõmule, millalgi see ühistöine U-pööre ka tuleb maailmas, see OOTUS lihtsalt ON vanasse euroopa-kultuuri idealismi alati sisse kirjutatud, emapiima ja kooliõpikutega.

Kommentaariks vaid, et ka üleilmne Eesti analüütiline jõud võiks rohkem seljad kokku panna ja üheskoos maailmaprotsesside analüüsi panustada.

Mis seda takistab?

 

1) Helwig, Niklas 2020. Germany in European Diplomacy: Minilateralism as a Tool for Leadership, Germany Politics, 29(1), 25-41.
2) www.fiia.fi/tietopaketit-podcast 10/2020
3)https://tinyurl.com/y5cjx7rz
4)https://tinyurl.com/y5h37ypu

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Miks on üldse eestlasi, kes toetavad MAGA?

Miks on üldse eestlasi, kes toetavad MAGA?

15. november 2026
35
Tuuleparkide hind: kelle arvelt sünnib roheline energia?

Tuuleparkide hind: kelle arvelt sünnib roheline energia?

15. november 2026
24
Eesti energiajulgeolek vajab ausat arutelu

Eesti energiajulgeolek vajab ausat arutelu

13. oktoober 2026
43
Kas tehisaru vastusest piisab, kui kaalul on meie joogivesi?

Kas tehisaru vastusest piisab, kui kaalul on meie joogivesi?

12. oktoober 2026
48
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Miks on üldse eestlasi, kes toetavad MAGA?

Miks on üldse eestlasi, kes toetavad MAGA?

15. november 2026
Tuuleparkide hind: kelle arvelt sünnib roheline energia?

Tuuleparkide hind: kelle arvelt sünnib roheline energia?

15. november 2026
Esimese eestlasena Lindemanni programmis laulab tenor Filipp Varik varsti Metropolitani laval

Esimese eestlasena Lindemanni programmis laulab tenor Filipp Varik varsti Metropolitani laval

6. november 2026
Suigussaare perekonna fond annetas 50 000 dollarit Chicago Eesti Maja tuleviku toetuseks

Suigussaare perekonna fond annetas 50 000 dollarit Chicago Eesti Maja tuleviku toetuseks

6. november 2026
1991 kevad ameerikaeesti ajakirjanduses – Eesti riigi taastamise eeltakt Vaba Eesti Sõnas

1991 kevad ameerikaeesti ajakirjanduses – Eesti riigi taastamise eeltakt Vaba Eesti Sõnas

6. november 2026

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Miks on üldse eestlasi, kes toetavad MAGA?

Miks on üldse eestlasi, kes toetavad MAGA?

15. november 2026
Tuuleparkide hind: kelle arvelt sünnib roheline energia?

Tuuleparkide hind: kelle arvelt sünnib roheline energia?

15. november 2026
Esimese eestlasena Lindemanni programmis laulab tenor Filipp Varik varsti Metropolitani laval

Esimese eestlasena Lindemanni programmis laulab tenor Filipp Varik varsti Metropolitani laval

6. november 2026

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Not enough quota to unlock this post
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?