Õnnestunud skaudi- ja gaidilaager „Elupuu” 2017

Lustlikud gaidid ja skaudid panid ennast proovile põneval kanuuretkel Wharton State pargis. Päikseline ja seikluste rohke päev jõel! Foto: Markus Kitsing

Laupäeval, 12. augustil algas Järvemetsal gaid-ja skautlaager „Elupuu”. Oli väga kaunis päikseline pärastlõuna, kui suvevormides gaidid ja skaudid naerul nägudega marssisid juhtide ning lippude saatel peaväljakule laagri avamiseks.

Tervitussõnad laususid malevate (gdr Leena Kangro ja nskm Mart Kuhn) ning laagrite juhid (ngdr Linda Kangro ja nskm Silver Laur) ning Eesti Skautide Gaidide Sõprade Seltsi Liidu USA-s esimees skm Mati Kobin andis laagri maa-ala malevatele üle. Lipumastidesse heisati ameerika ja eesti lipud ning laager „Elupuu” kuulutati avatuks. Sõna tervituseks said ka „Kajaka 2017” salga liikmed Birgit Sitska – kodutütarde juht, Romet Pozuhabitsh – noorte kotkaste juht, Miia Kraun – gaidide juht ja Killu Marie Kell – skautide juht. Eesti noored olid Ameerikas kolm nädalat, millest pea poole veetsid Järvemetsal, tutvudes siinse gaidide/skautide eluga ning aidates kaasa „Elupuu” laagris, olles all-laagrite abijuhtideks.

Seejärel siirduti all-laagritesse, kus heisati eesti lipud ning nii gaid- kui skautlaager said avatud. Pärast seda mindi oma all-laagritesse – hellakesed, hundud, gaidid, skaudid, vanemgaidid ja vanemskaudid – ning laagri tegevus võis alata.

„Elupuu” laagri komandant oli sel aastal gdj Teele Jõgi, kelle juhtimisel viidi läbi nii laagri avamine kui lõpetamine, igapäevane lippude heiskamine ja langetamine ja muud vajalikud toimingud. Gaidlaagri juht oli ngdr Linda Kangro, abijuhid ngdr Hillevi Ets ja gdr Leena Kangro ning skautlaagri juht nskm Silver Laur.

Gaidlaagri vanem oli gdr Tiina Ets ning skautlaagri vanem Eesti Skautide Liidu peaskaut skm Rein Linask. „Elupuu” laagri nime autor oli ngdr Anne Holda, märgi disainisid gd Liivi Sharp ja gd Heli Raidma ning laagrilaulu kirjutas skm Gunnar Tamm.

Kuid lisaks juhtidele oli laagris veel palju teisi inimesi, kelleta laager ei saaks toimida. Eelkätt all-laagrite juhid ning abijuhid, kes korraldasid all-laagrite tegevust ning Veimevaka pere, kes alati toeks ja abiks nii nõuannete kui jõuga. Registraator Helvi Kiik-Jester, kelle töö algas juba varakevadel, tegeles laagrisse registreerimise ning laagrimaksu kogumisega. Ja inimesed köögis eesotsas perenaise Virve-Kai Bullaga, kes väsimatult toitsid kolm korda päevas kõiki laagrilisi, ja mõnel õhtul ka veel ekstra magusat või suupisteid pakkusid. Saunamees skm Mati Kobin ja õde ambulantsis Karin Ulm Must, ilma nendeta poleks ei mõnusat sauna ega oleks puuke eemaldatud või kriimustustele plaastreid pandud. Ning tehniline personal eesotsas Andres Põldmäega, kes olid abiks igal pool, kus vaja ning tegid paljusid korrastustöid laagri maa-alal. Samuti aitasid tehnilise personali töötajad vetelpäästega, sest pea kõikidel päevadel oli järves ujujaid. Ükski laager pole olnud ilma Piprapoeta, mis ka vajas majandamist ning abilisi. Mainimata ei saa ka jätta fotograafe skm Rein Linaskit ja gdj Liisa Mai Karuksit, kes kõike laagris toimuvat jäädvustasid. Ja kindlasti oli teisigi abilisi, kes siin mainimata, kuid kes olid abiks kas laagri ettevalmistamisel või osalesid kas täis- või osalise ajaga laagri tegevuses.

Esimese laagripäeva lõpetasid all-laagrite lõkked, kus mõeldi oma all-laagri nimele ning hüüule, lauldi koos laule ning tehti lõkkenalju. Oli ju vaja harjutada, et valmis olla pühapäevaõhtuseks ühislõkkeks Hunduaugus.

Hellakesi oli sel aastal algselt 18, kuid üks noor neiu liikus edasi gaidide all-laagrisse ning hellakesi jäi 17, vanuses 5-10. All-laagri juht oli gdj Lia Triantafylidis ning koos abijuhtidega (gdj Hailey Linask, Laine Jõgi, Julia Aasmaa) pakkusid nad hellakestele väga mitmesuguseid tegevusi. Korjati metsa alt männikäbisid ning ääristati nendega jalgrada oma all-laagrisse. Oli ju nende nimi „Käbid”. Veel kaunistati värviliste paberitega keeratava kaanega klaaspurke (mason jars), kuhu pandi sisse patareiga opereeritavad küünlad; valmistati unenäopüüdjaid (dream catchers); batika tehnikas särke (tie-dye T-shirts); kaunistati padjapüüre; valmistati lakke riputatavaid kaunistusi (mobiles); viltimistehnikas seebikotte; käbitibusid ja palju muud. Lõkke ääres lauldi ngdr Kaie Põhi Latterneri akordioni saatel ning tehti „smoorse” (küpsised shokolaadi ja lõkkel soojendatud vahukommiga). Ka olid lõkkeõhtu külalisteks gdr Urve Põhi ning Veimevaka all-laagri elanikud.

Hundusid oli sel aastal 5, vanuses 7-10 aastat. Nende all-laagri nimi oli „Juured” ning juht skj Andrus Maandi. Koos abijuhtidega (skm Leelo Linask, skj Killu Marie Kell) pakuti poistele tegevusi igasse päeva. Mitmeid kordi käidi Järvemetsa alal matkamas ning metsaga tutvumas. Juht ning abijuht Killu panid oma telgid üles puude vahele ehitatud palkplatvormide peale. Poisid aga ehitasid palkidest telkide ette väravaid või kaevasid kaitsekraave. Ka olid neil oma lipumastid ning igal telkkonnal oma lipp. Juhi eestvedamisel õpiti noa ja sae kasutamist ning lõkke ehitamist ja tule hoidmist. Tutvuti erinevate sõlmede sõlmimisega, mida sai ka kohe praktikas ära kasutada oma laagri ülesehitamisel. Mängiti korvpalli ja tutvuti malemängu reeglitega ning mängiti maha nii mõnigi huvitav malemäng. Gdr Tiina Etsi juures õpiti, kuidas viltimistehnikas seebikotte valmistada. Ühele all-laagri lõkkeõhtule tuli külla skm Gunnar Tamm oma kitarriga ning koos lauldi läbi mitmed populaarsemad laagrilaulud. Mis oli väga hea just kahele hundule, kes olid laagris esimest aastat.

Hellakestel ja hundudel oli ka ühistegevusi. Pea igal pärastlõunal käidi järves ujumas ning liivas mängimas. Terve päev veedeti aga koos lipuväljakul, kui ülejäänud laager oli kanuuretkel. Mängiti mitmeid veega seotud mänge ning käidi vahelduseks järves ujumas, sest oli soe ja mõnus päev. Ning neljapäeva õhtul olid hundud kutsutud hellakeste all-laagrisse lõkkeõhtule.

Gaide oli sel aastal laagris 15, vanuses 10-14 ja gaidide all-laagri juht oli gdj Leili Tõõtsov (abijuht gdj Megan Kruzyk, all-laagri vanem gdj Lili Põldmäe). Gaidide all-laagri nimi oli „Metsahaldjad” ning ka neil oli väga tegevusrohke nädal. Päevi alustati hommikuvõimlemisega ning nädala jooksul tehti rohkelt käsitööd – koos dekoreeriti kandekotte (tote bags); valmistati kaelarätiku rõngaid; meisterdati pärliloomi (bead animals); sõpruse käevõrusid (friendship bracelet); lusikahaldjaid (spoonfairies); südamesõlmega kaelakette; tehislilledest pärgi jne. Vabadel hetkedel mängiti kaarte ning veedeti aega koos sõpradega. Enne gaidlaagri ühislõket korrastati gaidiaugu lõkkeplats, niideti muru ning riisuti praht. Ka ehitati ning hoolitseti hiljem lõkke eest.

Vanemgaidide all-laagri nimeks oli „Owls” (öökullid) ning neid oli sel aastal laagris 11, vanuses 13-17. Nende juht oli gdj Viktoria Hallikäär (abijuht gdj Miia Kraun). Laagri alguspäevad kulusid enamasti oma alllaagri ehitamiseks. Oli ju vaja valmis saada palkidest platvormid, kuhu siis telgid peale panna ning oma magamisase sättida. Ja mida kõrgemale puude vahele, seda võimsam ju! Koos valmistati männikäbidest öökulle, tehti näpunööri ning kaunistati kandekotte. Esmaspäeva õhtul aga korraldati kogu laagri tantsupidu peaköögis. Ka aidati lõkkeõhtutel lõkke ehitamisel ning hoidmisel.

Skaute oli seekord laagris 7, vanuses 11-13 ning nende juht oli skj Markus Kitsing (abijuhid skm Gunnar Tamm ja noorte kotkaste juht Romet Pozuhanitsh). Vanemskaute aga 14, vanuses 13-17 ning 3 vanemskauti osalesid laagri töös all-laagrite juhtidena. Vanemskautide juhiks oli skj Magnus Skonberg (abijuhid skj Olev Must ja skj Karl Siismets). Algselt olid osad noormehed küll laagrisse registreerinud rohkem skautidena ja vähem vanemskautidena, kuid skautjuhtide otsusega ühtsustati all-laagreid ning jagati noormehed vastavalt vanuse ning osalemise järgi. All-laagrite nimed olid skautidel „Hullud velled” ja vanemskautidel „Metsikud velled”. Nagu neil ikka, tehti endale elamised palkplatvormidele, ja mida kõrgemale puude vahele, seda vägevam! Kuid suurte palkidega ehitamine nõuab oskusi ja teadmisi, mida siis vähem kogenematutele lahkelt jagati. Noa ja sae kasutamine, sõlmede sidumine jne. Ka käis skautidel/vanemskautidel külas metsamees, kellega koos käidi metsas jalutamas ning tutvuti metsandusega ning puudega üldiselt. Ning õpiti ühel päeval tuleohutusest, kui laagris olid külas tuletõrjujad (seal oli kuulamas ka gaide/vanemgaide). Ka proovisid mõned skaudid kätt põletustehnikaga puuesemete kaunistamisel ning mängiti pallimänge – korvpall, võrkpall. Neljapäeval aga valmistasid noored endile ise lõunasöögi, ning siis kutsuti ka hundud skautide all-laagritesse selles osalema.

Laagrielanikele pandi südamele tuleohutusreegleid ning tuletõrjemeetodeid. Foto: Rein Linask

Gaidid ja skaudid abistasid üksteist laagri ühistegevuste ettevalmistamisel (näiteks tantsuõhtute ettevalmistamisel) ja ka mõnes all-laagri tegevuses. Koos õpiti lipuväljakul Tuljakut ning harjutati peaköögis laagrilaulu.

Kogu laagrinädala jooksul pidid noored osalema köögitoimkonnas, kordamööda hoidma korras latriine ning pesuruume, korrastama oma all-laagri ala, korrastama oma telke ning hoidma silma peal, et kogu Järvemetsa laagriala seisaks puhas ning korras. Samuti olid igahommikused telkide ülevaatused ning mis seal salata, ka „reide” tehti teistele. Ning juhid kogunesid igal õhtupoolikul, et koos arutada laagri tegevust ning lahendada jooksvaid probleeme. Kuigi laagri planeerimine oli alanud juba varakevadel koosolekute ja telefonikõnedega, kestes läbi kogu kevade ning suve, tükkhaaval tasapisi moodustades terviku, mida laagrilised nüüd augustis nautida said.

Laagri ühistegevuseks oli sel aastal puude istutamine. Kuna Järvemetsa laagriala Taastamise ja hoidmise programmiga, siis oli hea võimalus noortele õpetada, kuidas metsa taastada. Sk Tormi Notton rääkis kõigile puude istutamisest ning ka näitas, kuidas seda teha. Laagrilised jagati kümnesse gruppi, igas kümme inimest ning koos istutati Järvemetsale 100 uut puud, tähistamaks nii laagri nime kui ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

Kolmapäeval oli taas kaunis päev (teisipäeval said laagrielanikud veidi vihma) ning kauaoodatud väljasõit gaididele/skautidele sai alata. Ühiselt tehti endile õunasöögiks kaasa võileivad ning astuti ootavasse koolibussi. Sõideti lähedalasuvasse parki, kus mindi skm Gunnar Tamme korraldatud kanuuretkele. Peale lõunasööki oli võimalus ujuda ning niisama vette hüpata. Lõpetati kanuuretk ja siirduti koolibussis taas laagrisse tagasi.

Peale õhtusööki toimus traditsiooniline Metsakirik. Metsakirikule eelnes gaidide kogunemine gaidide lipuväljakul, kus kõik gaidlaagris olijad olid pidulikus rivis ning juhid andsid üle esmalt jüripäeval andmata jäänud gaidi eeskujulikkuse märgi gdj Hailey Linaskile. Seejärel aga andis hellakese lubaduse Liisi Ladon ning gaiditõotuse ütlesid Marina Põldmäe ja Allison Vilms. Ühises rivis mindi Metsakirikusse. Jumalateenistuse viis läbi pastor Markus Vaga, kes lausus jumalasõna ning juhtis ühislaule. Teenistuse käigus mälestati aasta jooksul lahkunud inimesi, kes olid kas malevate liikmed või siis sõbrad. Pimedasse õhtutaevasse saadeti õhupallid, mälestamaks järgmisi inimesi: sk-gd sõber Linia Elmend, sk-gd sõber Hans Kobin, skj Enn Kõiva, skj Madis Raudsepp ning ESM auvanem skm Emu Saarniit. Jumalateenistuse lõpuosas jagas pastor Vaga soovijatele ka armulauda. Peale teenistust suundusid skaudid oma lõkkeplatsile, kus õhtuse tähistaeva all andsid oma skauditõotuse Tormi Notton, Avo McClafferty, Kristjan Tõõtsov, Andrew Hubschmidt ja Will Vaher. Vahepeal olid perenaised maitsva kringli küpsetanud ning laagripere kogunes peakööki, et sellega maiustada.

Neljapäeva hommikul toimus oodatud metsamäng, kus noored jagati kuude gruppi ning iga grupp pidi endale nime ning hüüu välja mõtlema. Kokku tuli läbida 6 erinevat kontrollpunkti, igas omapärane ülesanne lahendada. Tuli üks eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” episood ette mängida, kasutades etteantud riideid ja abivahendeid; pakkida neli kingipakki, kasutades ainult kas paremat või vasakut kätt, pool grupist olid nn vasakukäelised, teine pool nn paremakäelised; lahendada igasuguseid mõistatusi ja selgitada eesti vanasõnu, lõpetada joonistusi ja teada gaidi/ skaudi tarkusi; väike teatejooks koos paberkoti täispuhumise ja paugutamisega ning kimi mäng – välja oli pandud mitmeid asju, mida võimalik metsa alt leida, neid lasti noortel mõni hetk vaadata, siis kaeti kinni ning nad pidid samad asjad metsa alt leidma; suur ajaloo ja faktide rivistu, kus olid pildid alates „suurest paugust” läbi aegade kuni selleaastase noorte laulu-ja tantsupeoni ning need tuli siis ajalooliselt kronoloogilisse järjekorda panna; tuli kinnikaetud silmadega üles panna telk, kui üks grupi liige oli „nägija” ning juhendas teisi. Mängud olid kõik parajalt keerulised ning oodati gruppide koostööd. Parimaks võistkonnaks tunnistati „Puukallistajate” grupp.

Peale neljapäevaõhtust all-laagrite lõkkeid aga polnud päev veel läbi. Vaevalt olid gaidid/skaudid saanud telkidesse minna, kui algas öömäng. Selleaastase öömängu korraldasid gdj Teele Jõgi, skj Aksel Põldmäe ja skj Olev Must. Kuna see kõik juhtus pimeduse katte all, siis jääbki see mäng saladuseks. Teada vaid, et teemaks oli kuningriik ning laagrilised jagati viide peresse ning neil tuli lahendada erinevaid ülesandeid, kogudes punktide asemel palle, mida oli võimalik leida ka metsa alt, kui olid osav otsija. Silma tuli peal hoida “metsloomadel”, kes mängijaid kimbutama kippusid. Peale kõikide kontrollpunktide läbimist koguneti järve äärde, kus tuli oma pallid visata järvel asuvatesse nõudesse, igal meeskonnal oma. Trikk oli aga see, et võitis, kel jäi lõpuks kõige vähem palle anumatesse. Seega kõik soovisid visata oma pallid teise võistkonna anumasse. Kindlasti oli kõik see noortele väga põnev ning elamusterohke, sest öömäng on alati olnud nii oodatud tegevus. Mil veel saab siis pimedas metsas ringi konnata ning huvitavaid ülesandeid lahendada. Võitis öömängu pere nimega Groot’s Pollen. Reede hommikul võis aga näha palju uniseid nägusid.

Reede hommik algas kerge vihmasajuga, mis peagi muutus vaid pilviseks ilmaks ning spordipäev võis alata. Spordiga alustasid hellakesed, seejärel hundud ning peale lõunasööki gaididskaudid. Kõik noored võistlesid ümberjärvejooksus ja kaugushüppes, nooremad jooksid sprinti 40 meetrit ja vanemad 60 meetrit. Ning noorematel oli pesapallivise, vanematel koolitõuge. Spordivõistlusi viisid läbi skm Toomas Kilm ja gdj Ly Kilm koos ablistega ning kokku osales 65 noort.

Reede õhtu tõi endaga kaasa taas ühe väga oodatud ürituse – ühise tantsuõhtu, mille korraldasid vanemgaididskaudid teemal “Võlutud mets” (Enchanted Forest). Peale õhtusööki said laagrielanikud küll suure vihmasaju ning äikesetormi, kuid mis õnneks ei kestnud kaua. Laagrielanikud otsisid varju hoonetest ning lõpetasid ettevalmistused tantsuõhtuks. Ja oligi aeg koguneda peakööki, kus muusikat tegi DJ gdj Viktoria Hallikäär. Ning ühiselt lustiti muusika saatel hiliste öötundideni.

Laupäeva hommikul peale hommikusööki riietusid kõik laagrielanikud kaunitesse rohelistesse laagri embleemiga T-särkidesse ning koos kokkutulnud külalistega tehti ringkäik kogu laagris, külastades kordamööda kõiki all-laagreid. Oli võrratult ilus ja soe hommik, päike säras taevas ning rohelised särgid metsa all.

Peale lõunasööki oli veel viimane võimalus all-laagrite tegevusteks ning tehti viimaseid ettevalmistusi õhtuseks suurlõkkeks. Enne õhtusööki koguneti peamaja juurde, kuna oli vaja välja jagada spordivõistluste auhinnad, kuulutada parimad sportlased, viktoriini võitja ning metsa- ja öömängu parimad meeskonnad. Tunnustust jagati ka laagri abilistele ning kõik said endile „Elupuu” embleemiga lilleseemnete lehe.

Laagripäevade jooksul viis viktoriini läbi gdr Tiina Ets, kes oli koostanud viiel erineval teemal küsimustikke, osad valikvastustega, osad õige/vale variandiga. Küsimustikud kontrollisid laagriliste teadmisi ajaloost, geograafiast, loodusest, lauludest ja eestlastest ning Eestist. Parim noor lahendaja oli Elena McGovern.

Laupäeva lõpetas suurlõke, mis toimus taas kord gaidlaagri lõkkeplatsil. Suurlõkke vanem oli ngdr Kaie Põhi Latterner, kes ühtlasi mängis ka akordioni ning ühislaule saatsid kitarridel skm Gunnar Tamm, John Jester ja nskm Mart Kuhn. Kohal oli Urmas Kärner, kes samuti kutsuti mõneks palaks lõkkeplatsile kitarrimängijatega ühinema. Külas oli ka 101-aastane gaid Erna (keda kehastas gdr Tiina Ets), kes omalt pooltki lisas lõkkeõhtule nalja ning elevust. Üheskoos kuulati noorte hüüdusid ning nalju, mis kõik olid väga hästi ette valmistatud ja haarasid oma tegevusega kuulajaid. Hästi tehtud! Lõkkevana tõi esile, et laagriliste hulgas on palju musikaalseid inimesi, neist mitmed on kirjutanud laagrilaule, mida ka ühiselt lauldi. Suurlõkke lõpetas lõkkevana küsimustega, ”kes on Eestis sündinud, kelle vanemad või üks vanematest on Eestis sündinud, kes on abielus eestlasega, kellel on eesti sõber, kes on armunud eestlasesse, kes tunneb eestlast, kellele meeldivad rosolje ja mulgi kapsad” ning „jah” vastanutel palus püsti tõusta. Küsimuste lõppedes seisid kõik püsti ning gaid- ja skautlaagri juhtide käes oleva kompassi abil leiti vaade Eesti poole ning suunates pilgud sinna, lauldi ühiselt kadunud Peeter Kopvillemi „Läbi päeva ja öö”.

Pühapäeval peale hommikusööki algas laagri kokkupakkimine ning koristamine. Keskpäevaks aga koguneti vormiriietes lipuväljakule, et laager pidulikult lõpetada. Tänusõnad Taevaisale lausus ngdr Hillevi Ets, rõhutades, et laagrilistel oli nii päikest kui äikest, nii „tshiggereid” kui sääski, kuid head mälestused ning sõprussidemed, mis selle laagrisoleku aja jooksul tekkisid, jäävad alatiseks. „Kajakate” salga esindaja noorte kotkaste juht Romet Pozuhabitsh aga tänas kõiki neid vastu võtnud inimesi ning lisas, et tore oli vaadata, kuidas selle nädala jooksul laagrilised kasvasid kokku suureks ühiseks pereks ja et nad on väga õnnelikud, et nemadki kuuluvad nüüd sellesse suurde Järvemetsa perre. Skj Andrus Maandi andis ESGSSL esimehele, skm Mati Kobinile üle hundude kogutud raha, mis läheb Järvemetsa Säilitamise Fondile.

ESM USAs „Elupuu“ skautlaagri Parima Skaudi tiitli teenis Lukas Einberg; fotol ka skaudi all-laagri juht sj. Markus Kitsing, vanemskaut all-laagri juht sj. Magnus Skonberg, Elupuu skautlaagrijuht nskm Silver Laur. Foto: Rein Linask

Parimaks gaidjuhiks nimetati gdj Leili Tõõtsov ning parimaks skaudiks Lukas Einberg ja parimaks hunduks oli Madis Jõks. Nii ngdr Linda Kangro kui nskm Silver Laur tõid esile, et kõik noored olid väga tublid ning kõige tublima valimine oli väga raske. Lisati veel tänusõnu mitmetele inimestele ja laager kuulutati suletuks. Nii gaidid kui skaudid läksid veel viimast korda oma alllaagritesse, kus märgiti ära all-laagrite parimad, tänati juhte, öeldi omavahelisi tänusõnu ning kiideti lapsi, kes sel aastal olid eriti tublid ning rõõmsameelsed ja toredad.

Viimane ühine lõunasöök, kus meenutati laagri toredamaid hetki ning jäeti hüvasti sõpradega. Malevate ja laagri juhid aga palusid ette astuda perenaisel Virve-Kai Bullal, et teda tänada tema suure töö eest, mida ta on juba 20 aastat laagris teinud! Aitähh Virve-Kai! Aitähh pererahvas! Ja nagu iga asi, sai ka „Elupuu” laager selleks korraks otsa. Aeg oli lahkuda kodudesse, meeles toredad mälestused laagrinädalast ning „kingades Lakewoodi valge liiv”.

Laagriline Vilve Ladon