1. märtsil avaldatud OECD keskkonnategevuse tulemuslikkuse raportis tuuakse Eestit välja kui üht ühenduse kõige intensiivsemalt metsi majandavat riiki.
Õigupoolest on Eesti arenenud tööstusriike ühendava Majandus- ja Koostööorganisatsiooni OECD riikide seas metsade raiebilansi osas Belgia järel teisel kohal. Kui Belgia raiub iga-aastaselt 106 protsenti oma metsade juurdekasvust (ehk sisuliselt «kaevandab» enda metsi, nagu ütles OECD keskkonnadirektoraadi direktor Simon Upton), siis Eestis on sama näitaja kasutatud ametlikele andmetele tuginedes 91 protsenti.
Pärast Eestit tulevad nimistus Saksamaa (81 protsenti), Slovakkia ja Uus-Meremaa. Põhjanaaber Soome, keda meiegi metsandusdebattides eeskujuna välja on toodud, raiub OECD andmetel vaid 64 protsenti oma iga-aastasest juurdekasvust.
«Oma analüüsis kasutasime ametlikke andmeid, mis näitavad, et kuigi Eesti on tõesti Belgia järel teisel kohal, jääb raiemaht siiski alla 100 protsendi juurdekasvu kohta ning seega on see veel jätkusuutlik,» ütles raporti üks autoritest Eugene Mazur. Samas tasub ära märkida, et hiljutistes metsaseaduse muudatuse teemalistes vaidlustes tõid nii muudatusi pooldavad kui ka sellele vastuseisvad eksperdid välja, et raiebilanss ei pruugi olla kõige mõistlikum mõõdupuu jätkusuutlikkuse hindamiseks.
Mazuri sõnul jõudis OECD töörühmani vihjeid nagu võiks andmetes olla küsitavusi, kuid selle hindamine ei ole organisatsiooni pädevuses. Kuna raiemahud jäävad alla 100 protsendi piiri, tuldi ka vastu valitsuse soovile ega peatutud teemal pikemalt.
«Kuigi me ei hakanud sel teemal häirekella laskma, tõime selle siiski välja kui olulise küsimuse Eesti on väga lähedal juurdekasvu mahule ning kui andmed peaksid olema vigased, võite te riskida oma ressursside ammendumisega,» ütles Mazur.
Järgmiste sammudena soovitab raport Eestil soodustada kestlikku metsamajandamist vähendades sealjuures metsakasutuse intensiivsust.
