Jonas Tarm
Noore Eesti-Ameerika helilooja ja viiuldaja Jonas Tarmi ajalooõudustele viitav sümfooniateos „Marsh u Nebuttya“ (ukraina keeles „Marss unustusse“) pidi tulema esiettekandele New Yorgi Carnegie Hallis, kuid võeti vaid loetud päevad enne esitust kavast maha.
«Marss unustusse» on helilooja sõnul pühendatud sõja-, totalitarismi- ja polariseeriva natsionalismi ohvritele minevikus ja tulevikus.
Tarm kasutab seal tsitaatidena ka lõike Ukraina NSV ja Saksamaa natsipartei hümnidest. Viimase pärast leidiski teost esitama pidanud New York Youth Symphony orkestri juhtkond, et selline asi ei sobi, kuna see 45-sekundiline lõik võib kedagi solvata.
New York Times’i 5. märtsi artiklis kirjeldab noor helilooja orkestri otsust kui tsensuuriakti, mis mõjus talle täiesti hävitavalt.
“Juhtub, et kontsert jäetakse ära näiteks halbade ilmastikutingimuste tõttu või majanduslikel põhjustel, see on nagu loomulik surm. Kuid kontserdi keelamine sisu tõttu tundub mulle nagu mõrv,” tsiteerib NY Times heliloojat.
Noorteorkestri täitevdirektor Shauna Quill ütles, et orkester ei olnud teadlik, et esiettekandele tulev teos sisaldas 45-sekundilist lõiku laulust “Horst Wessel”, enne kui teost eelmisel kuul nn soojenduskontserdina United Palace Theater’is esitati. Pärast kontserti sai orkester kuulajalt anonüümse kaebekirja allkirjaga “a Nazi survivor”.
Pärast pikka kaalutlemist võttis orkestri juhtkond vastu valulise otsuse teos kavast eemaldada, kuigi teose partituur oli New Yorgi noorte sümfooniaorkestri käes olnud juba pool aastat ning pala harjutati ligi neli kuud. Jonas Tarmile ütles orkestri juhataja, et teost ei mängita, kuna see on solvav.
Orkestri otsust kritiseeris teravalt Üleriigiline Tsensuurivastane Koalitsioon (The National Coalition Against Censorship).
“Mõnel kuulajal võib olla valulisi mälestusi, mis assotseeruvad rõhuvate režiimide ametliku muusikaga, kuid see ei saa tähendada, et keelatakse iga pala, mis sellele muusikale viitab,” kirjutas tsensuurivastase koalitsiooni programmidirektor Svetlana Mintcheva ametlikus avalduses. “Katsed saneerida kaasaegset kunsti ei kaitse ei noori inimesi ega rõhuvate režiimide all kannatanuid, tulemuseks on vaid loovate kunstnike hääle ja visiooni summutamine, samal ajal vaesestades avalikku diskussiooni olulistel, kuigi häirivatel teemadel.”
„Teha proove New Yorgi noorte sümfooniaorkestri ja selle dirigendi Joshua Gerseniga mu muusikateose esitamiseks on olnud suur au ja toonud palju rõõmu. Need on kunstiliselt ühed kõige kõrgetasemelisemad ja küpsemad noored muusikud, kellega mul on olnud võimalus koostööd teha,“ ütles Jonas Tarm pöördumises oma kodulehel jonastarm.com.
„Olen pettunud ja segaduses New Yorgi noorte sümfooniaorkestri nõukogu presidendi ja täitevdirektori otsusest tühistada mu debüüt Carnegie Hallis.“
„Mu teose eesmärk on kutsuda esile mõtteid ja tundeid, mitte provotseerida”, kirjutab Jonas Tarm, lisades, et muusika peab rääkima iseenda eest. “Usun kindlalt Gustav Mahleri öeldusse, et kui helilooja suudaks seletada, mida ta teosega öelda tahab, siis ei vaevuks ta muusikat kirjutama.”
Tarmi muusikaõppejõud Bostonis, New Englandi konservatooriumi professor Anthony Coleman leiab, et NY noorte sümfooniaorkestri otsus annab muusikutele väga vale signaali.
„Silmapaistev noor Eesti-Ameerika helilooja Jonas Tarm on kirjutanud muusikateose, mis tegeleb ajaloolise mälu õudusunenägudega. Iga muusikaajalugu õppinud tudeng teab, et konflikte ja rahutusi illustreeritakse sageli sõdivate poolte, võitjate ja ohvrite hümnidega.“
„Väita, et niisuguseid tähiseid ei tohi kasutada hirmust, et need võivad solvata kedagi, kelles niisugused aimatavad viisid võivad tekitada tundlikkust, tähendab hambutu ja nüri kunsti edendamist,“ leiab Coleman.