By: Lieutenant Colonel John McCrae, MD Tõlge: Evald Kruut.
Canadian Army
In Flanders Fields the poppies blow – Flandria väljadel õitsevad moonid
Between the crosses row on row
That mark our place; and in the sky
The larks, still bravel singing, fly
Scarce heard amid the guns below
We are the Dead. Short days ago
We lived, felt dawn, saw sunset glow,
Loved and were loved, and now we lie
in Flanders fields
Take up our quarrel with the foe:
To you from failing hands we throw
The torch; be yours to hold it high.
If you break faith with us who die
We shall not sleep, though poppies grow
in Flanders fields.
Haudade vahel nende värvikad toonid
Märgivad paiku kus magame igavest und
On lõokestel laotuses trillerdus-tund
Ei ainsatki kahurikõma maalt kõrgusse eksle
Eks olnud meiegi varem rõõmsad kui talleke kepslev
Me nägime päikest ja loodust, olime elus,
Me tundsime õnne – kel naine, kel pruut –
Nüüd lamame Flandrias isamaatruult.
Elav sõdur, uljalt vaenlase vastu võitlusse astu:
Hoia tõrvikut kõrgel, vapralt vaenu tõrju!
Sangarlik lugu kajamas Flandriast kõrvus.
Kui hülgad me vande, me kurb-igavest und
segab rahutus, meenub elust lahkumistund.
Siiski, veel õitsevad Flandria väljadel moonid
