Lõuna-Eesti protesteerib Nursipalu militaarala laiendamise vastu Võro kongressi, inimketi ja meeleavalduskontserdiga laupäeval, 22. aprillil Võrus.
Võrumaal elavad või võro juurtega inimesed üle maailma on kutsutud osalema esimesel võrokeste kongressil, et võtta omale staatus kui omaette kultuurilist pärandit kandev rahvakild eestlaste hulgas.
Võru kongress (https://vorokongress.ee) , Facebooki üritus: https://fb.me/e/VQXmgDoA
Lisaks toimuvad samal päeval kaks märgilist üritust, mille ülesanne on anda selge ja vali sõnum Eesti Vabariigi vastsele valitsusele – kultuur, ajalugu ja juured on kõige tähtsamad riigi julgeoleku ning inimeste kaitsmisel.
Kongressi järel toimub kuulsa 1989. aasta Balti keti analoogina juba teist korda „Nursipalu kett“ inimeste ja looduse kaitseks. Inimesed võtavad 10 minutiks käest kinni, et moodustada inimkett piki Võru järveäärset promenaadi: https://fb.me/e/3CjX9MSTZ
Õhtu lõpeb sümboolse muusikapeoga, kus esinevad paljud tuntud Eesti lauljad „Nursipalu jüriöö“ https://fb.me/e/BT1OiYGF
Eestlased on kriitilisematel aegadel tulnud kokku, et koos olla ja koos laulda. Jüriöö (öö vastu 23. aprilli) on Eesti ajaloo märgiline öö ning selle pärast tullakse sama tegema.
Murelik inimkett Võru Tamula järve ääres F. R. Kreutzwaldi ausamba kõrval laupäeval kell 5 pl on märguanne Tallinna võimukeskusele, ministeeriumidele ja ametnikele, et Võru linn ei saa edasi kesta, kui selle sama Tamula järve teisel kaldal Tsiatsungõlmaale – Nursipallu plaanitava laiendusest 15 km raadiuses elab 23 000 inimest, mis on 2/3 kogu Võrumaa elanikkonnast.
Juba täna on harjutusväljakult tulev müra kosta selgelt 20 km kaugusele. Olemasoleva polügooni rajamisel 10 aastat tagasi Kaitseministeeriumi antud lubadusi pole senini täidetud. Nüüd kavandatava polügooni laienduse sisse jäävad Natura2000 alad, muinsuskaitseobjektid, Eesti tähelepanuväärselt rikkad looduskooslused (Keretü ja Timmase looduskaitsealad), Lõuna-Eesti suured metsad, mida nüüd raiutakse ja raadatakse, osaliselt on riiklikus metsas raietööd kohtu abil peatatud.
Intervjuud kuula siit https://tinyurl.com/49jv43jr
Võrokeste kongress koguneb, et teha perifeeriast kultuurikeskus
Laupäeval koguneb Esimene Võrokeste Kongress, et arutada võru keele ja kultuuri kohta maailmas ning et kaitsta Võru looduskeskkonda. Võrokeste kongress pealkirjaga „Võroke homme ja ülehomme“ on kokku kutsutud selleks, et võtta vastu kolm seaduseelnõud: oma rahva määratlemiseks põlisrahvana ning oma keele ja looduskeskkonna kaitsmiseks.
Tallinnast vaadates on Võru 250 kilomeetrit lõunas Eesti teises otsas, perifeerias.
Samal ajal on võrukesed ise 30 iseseisvusaastaga suure visaduse ja armastusega taastanud oma maaelu, kodud, talud, võru keele igapäevaelus.
Ka sovetiajal oli Võru perifeeria.
Võru keelt ei tohtinud koolides ja asutustes kõnelda, kõik pidid omavahel kõnelema eesti keeles. Võru keele oskus oli kõnelemise halvustamise tõttu hääbumas kohalikuks kodukeeleks ja köögikeeleks. Väga elegantselt on võrukesed osanud tõsta võru keele suure kultuurisaavutuse tasemele, teinud võru keelest luule ja laulu keele, võrukeelsed aabitsad on lastele armsad.
Võru keeles ilmub ajaleht Uma leht ja on oma raadio. https://umaleht.ee/
Võrokeelne kirjanik Kauksi Ülle kommenteerib kongressi kokku kutsumist: “Loodan, et me suudame teadvustada end põlisrahvana ja et suudame sel moel ka juriidiliselt hoida oma maa viljakandva ning mürgivabana.“
Võru kongress kujundab Võru kultuurist teadvustatud kollektiivse identiteedi, mida manifesteeritakse Võru kultuuri keskusena. Siit edasi on olulised kodanikuühiskonna tugevdamise, kohalikust elust lähtumise ja Võru elujõu teemad.
Võrokultuuris on eriliselt tugevad nii praktiline-materiaalne elupõhi ja metafüüsiline sümboliline pärand ja meelelaad ning aktiivne ise- osalemine kultuuritegemises – selles mõttes on võrokultuur hästi lähedane 20. sajandi II poole paguluseesti kultuurile, kus samuti kõigis kodudes ja eesti majades üle ilma tehti kõike koos ja ise ning osati sellest koos ka rõõmu tunda. Võrokeste valgetele bussidelegi on kirjutatud: Vunki täüs Võro.
Keskusperifeeria suhe pole pärast laupäeva Võru kultuuris kindlasti enam endine, sest Võru asub ise osalema oma kultuuri tähenduse kujundamises, soovib perifeeria ümber pöörata keskuseks, sest kultuur on kõikjal, poliitiliselt pole õigustust oma toimivaid kultuurikeskusi hävitada ükskõik mis eesmärgi nimel.
Maarja Pärl Lõhmus
