Üks asi, milles tuuleturbiine tihti süüdistatakse, on see, et nende tiivad tapavad hulgaliselt linde. Tuuleenergia kasutamine Norra farmides sai tagasilöögi, kui tuuleturbiinid tapsid Smøla saarel üheksa merikotkast kümne kuu jooksul.
Muidugi muretseme me kõik eluslooduse pärast, aga kas me peame seda tegema loobumise hinnaga? Taanis, kus tuuleenergia katab 10% kogu elektrienergia toodangust, sureb tuuleturbiinide tiibade all 30 000 lindu aastas. Kas Taani peaks siis lõpetama sel moel energia tootmise? Kaotab ju Taanis ainuüksi liikluse tõttu elu miljon lindu aastas. Ja Ing-lismaal suudavad kassid võtta elu 55 miljonilt linnult aastas. Kas me peaksime siis keelama nii autod kui kassid?
Seetõttu, et ma tutvustan Eestis päikeseenergia tootmist ning muretsen seepärast, et selle energialiigi kasulikkust mõistetaks, olen ma üllatunud, kui paljud inimesed näevad selles minu võitlust tuuleenergia ja biomassi kasutamise vastu energia tootmisel. See pole tõsi. Olen kindel, et kõiki erinevaid energiaallikaid tuleb kasutada koos, et viia ellu muutusi. Näiteks Viinistus, kus asub Jaan Manitski kuulus kunstimuuseum, töötavad tuuleturbiinid. Aga ma olin tõsiselt hämmingus, kui kuulsin, et kohalikud ametnikud olid seal keelanud päikesepaneelide kasutamise, tuues ettekäändeks, et nendelt peegelduv valgus võib hirmutada linnuparvi.
Ma olin USA armees parašütist. Meile õpetati, et vette laskumisel peab end langevarjust vabastama 30–40 jala kõrgusel veepinnast. Vastasel juhul takerdud langevarjunööridesse ja -siidi ning tõenäoliselt upud. Üks raskemaid asju, mida laskumisel tähele tuli panna, oli taibata, kas all on jõgi või maantee. Mõlemad peegeldavad päikesevalgust ja võivad ühtmoodi segadusse ajada. Fort Benningi treening-laagris Georgias said mitmed uustulnukad surma, kui nad 50 jalga enne maandumist end langevarjust vabastasid, arvates, et nad kukuvad vette, tegelikult aga kukkusid asfaldile. Kõige tugevamalt peegeldab päikesevalgust muidugi meri, aga ka aknad, teed, katused, iga sile pind. Seega – mitte linnud ei karda päikest, vaid selleks võib olla hoopis Eesti Energia.
Minu naine ütleb ikka, et kui ma olen nii mures kogu planeedi pärast, siis ma peaksin mobiililaadija ja arvutid välja lülitama sel ajal, kui ma neid ei kasuta. BBC väitel ongi üheks kõige suuremaks ohuallikaks keskkonnale mobiililaadija: „Tuumajaamad lülitatakse mõne aasta pärast välja. Kuidas me suudame olla kindlad, et Inglismaal jäävad lambid põlema?“ Ja vastab ise: „ Võtke võrgust välja oma mobiililaadijad, kui te neid ei kasuta.“
Jah, me võiksime mobiililaadijad võrgust välja tõmmata, aga me peaksime samas teadma, kui väike see liigutus tegelikult on. Kogu selline üheaastane energiasääst võrdub ühe vannitäie vee soojendamisel kasutatava energia hulgaga.
Minu naisel on ometi õigus. Kõige suuremad energia kulutajad on arvutid, nende monitorid, aga ka televiisorid. Meelelahutussüsteemid nagu stereoraadiod ja DVD-mängijad on teisel kohal. DVD-mängija maksab poes umbes 50 eurot, aga kui te seda kogu aeg elektrivõrgus hoiate, siis maksate oma elektriarvetel veel poole sellest hinnast tema töös hoidmise ajal juurde igal aastal. Suur osa stereotehnikast ja arvutitest kasutab energiat aga ka väljalülitatuna. Et mitte energiat raisata, tuleks kindluse mõttes juhe lihtsalt seinast välja tõmmata.
Arvestades seda, et meid on ees ootamas külm talv, siis peaksime meeles pidama, et elektriga kütmine on suur energia raiskamine. Õhk- ja maasoojuspumbad oleksid märksa efektiivsemad igas mõttes.
Me peaksime muutma oma elustiili, kui me soovime muutusi oma elus. Aga ennekõike peaksime teadma fakte. Selles artiklis põhinevad mõned faktid J.C. MacKay raamatul „Sustainable Energy – without the hot air“ (2009).
Viido Polikarpus
