9. juuni hilisõhtul suri Tartus haiglas kirjanik Ain Kaalep. Ta sündis 4. juunil 1926 Tartus, õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja lõpetas Tartu ülikooli 1956 soome-ugri keelte alal.
Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õppimise vahepeal teenis ta Eestit soomepoisina meie põhjanaabrite armees.
Ain Kaalep oli Eesti kultuuri üks alustalasid: ta töötas Tartu ülikoolis, juhatas ülikooli tõlkekabinetti, aitas taastada klassikalist filoloogiat ja usuteaduskonda. Eesti taasiseseisvumise ajal oli ta Põhiseaduse Assamblee ja Eesti Kongressi liige. Aastatel 1989–2001 oli Kaalep ajakirja Akadeemia peatoimetaja. 2002. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.
Kuid ametitest tähtsamgi on see, mida ta tegi luuletaja, näitekirjaniku, kriitiku ja tõlkijana paljudest keeltest. Tema sulest ilmus üle tosina raamatu algupärast ja tõlkeluulet, samuti esseid ja kriitikat, proosa- ja draamatõlkeid.
Ain Kaalep on avaldanud luulekogud: «Aomaastikud» (1962), «Samarkandi vihik» (1962), «Klaasmaastikud» (1971), «Järvemaastikud» (1968), «Paani surm ja teisi luuletusi» (1976), «Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi» (1986), «Haukamaa laulu’» (1999) ning «Muusad ja maastikud. Luuletusi aastaist 1945–2008» (2008).
Kaalep on avaldanud jutu- ja näidendikogu «Jumalatosin» (2008) ning näidendid «Minu silmad ja sinu silmad» (1965), «Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator» (1967, avaldatud Manas 1969, nr. 36), «Mäe veri (Totomauna)» (1970, avaldatud: Looming 2006, nr. 6). Ta on avaldanud kriitika- ja esseedekogumikud «Maavallast ja maailmakirjandusest» (1984) ja «Kolm Lydiat» (1997) ning reisiraamatu «Kodu kõikjal kaasas» (2013).
Ühtlasi oli Ain Kaalep viljakas tõlkija, kes tegeles peamiselt saksa-, hispaania- ja prantsuskeelse luule ning proosa vahendamisega eesti keelde. Tema tõlgitud autorite hulgas on: Sophokles, Johann Wolfgang Goethe, François Villon, Charles Baudelaire, Hermann Hesse, Heinrich Mann, César Vallejo, Federico Garcia Lorca, Fernando Pessoa, Nazim Hikmet, Jacques Prévert, Friedrich Dürrenmatt, Max Frisch, Octavio Paz, Günter Eich jpt. Kaalepi luuletõlked on muuhulgas ilmunud kogumikes «Antillide luulet» (1966) ja «Peegelmaastikud I–II» (1976–1980).
Kaalep pälvis oma loomingu eest Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia (1977 ja 1985), Juhan Liivi luuleauhinna (1984), Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia (2000) ja Jaan Krossi kirjandusauhinna (2010). 1986. aastal nimetati ta Eesti NSV teeneliseks kirjanikuks,
1995. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi kultuuripreemia, 1996. aastal Riigivapi III klassi teenetemärgi, 1996. aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinna, 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 2008. aastal Rahvusmõtte auhinna ning 2010. aastal Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna.
Elva linn ja Tartu linn kuulutasid Ain Kaalepi aukodanikuks, vastavalt 1998 ja 2014.
