Viido Polikarpus Petseris.
Paar kuud tagasi pakkus Eesti konsul Pihkvas mulle võimalust, et ma võiksin esitada mõne oma maali Petseri Linnamuuseumis kunstinäitusele. Muuseum asub Petseri kloostrist üle tee. Olin selle võimaluse üle väga rõõmus ja lõpetasin kiiresti paar tööd, mis mul olid juba pikemat aega seisma jäänud, ja tegin paar uut maali otseselt näituse jaoks.
Aeg läks ja minu viisa sai jaatava vastuse ning Triin Parts EV Peterburi Peakonsulaadi Pihkva kantseleist tuligi maalidele järele. Kuulsin, et Ameerika konsul Peterburis tuleb mu maalide näituse avamisele, mis muutis selle minu jaoks eriliseks. Pidin aga selles hiljem pettuma, kui Inglismaal toimunud mürgitamisjuhtum ja globaalne poliitika muutsid diplomaatide päevakavasid.
Olen kaks korda Venemaal käinud, mõlemal korral Peterburis. Üks kord koos Heliga 1997. a. Eesti välisministeeriumi rahvaga ja teine kord 2005. a. koos oma tütre Maarikaga, et külastada Ermitaaži ja Vene kunstimuuseumi Peterburis. Just enne möödunud jõule käisime aga Heliga Läti, Leedu ja Poola kaudu Ukrainas. Oli põnev näha seda osa maailmast, millega ma polnud enne kokku puutunud.
Esmaspäeva hommikul võttis Triin mind auto peale ja me sõitsime Venemaa piiri poole. On hoopis teine asi sõita diplomaadi autos. Kui me Ukrainas käisime, siis aeti meid Ukraina-Poola piiril autost välja ja kogu pagas otsiti läbi. Nüüd vaadati ainult meie passe ja läinud me olimegi. Kohe, kui piiri olime ületanud, tundus mulle, nagu ma oleksin teises maailmas.
Vikipeediat järgi oli Petserimaa Eesti maakond aastail 1918–1944. Maakonnalinn oli Petseri. Maakond asutati Saksa okupatsioonivõimude poolt mais 1918, see koosnes Slobodka, Petseri ja Pankjavitsa valdadest ning Irboska valla väiksemast läänepoolsest osast. Samal aastal arvati Petserimaa Balti hertsogiriigi koosseisu. Vabadussõja tulemusel sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu. Lepingu järgi liideti Eesti Vabariigiga ka Setumaa ning viimasega piirnevad Pihkva kubermangu alad. Eesti valdusse said Petseri ja veel mõned suuremad asulad nagu Irboska ja Laura.
1940. a. okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit Eesti. 15. augustil 1944. a. eraldati 75% Eesti NSV Petseri maakonnast Vene NFSV-le, millest moodustati Leningradi oblasti Petseri rajoon. 23. augustil 1944 eraldati Leningradi oblastist ligikaudne endise Pihkva kubermangu ala, millest moodustati Pihkva oblast. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSVsse jäänud Petseri maakonna osa likvideeriti ning liideti Eesti NSV Võru maakonnaga (hilisem Võru rajoon ja Põlva rajoon).
Eesti Vabariigi taastamise järel 1991. a. 20. augustil tunnustas Nõukogude Liit 6. septembril de jure Eesti Vabriiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel jäi kehtima ajutine kontrolljoon, mis järgis Eesti NSV ja Vene NFSV administratiivpiiri. Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist 26. detsembril 1991 jäi ajutine kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja Venemaa Föderatsiooni.
Ehkki Eesti tõstatas taasiseseisvumise järel küsimuse Tartu rahulepingu järgsete piiride taastamisest, ei ole Venemaa Föderatsioon tänini Tartu rahulepingu ja sellejärgse Eesti-Venemaa piiri kehtivust tunnustanud. Eesti loobus Venemaa koosseisu läinud alade tagasinõudmisest ametlikult 1995. aasta novembris. 18. mail 2005 kirjutasid Eesti ja Venemaa välisministrid Moskvas alla uuele Eesti-Venemaa piirileppele. Riigikogu ratifitseeris uue piirilepingu 20. juunil 2005, lisades ratifitseerimisseadusele preambuli, milles viidati Tartu rahulepingule. Venemaad ärritas viitamine Nõukogude okupatsioonile ja Tartu rahulepingule ning ta võttis oma allkirja lepingult tagasi seda ratifitseerimata.
Triin sõitis kõigepealt Petserisse, kus oli näitus, siis Radajale ja Irboskasse… ja näitas mulle eestiaegseid ehitisi, mis on siiani rikkumatult säilinud. Külastasin ka eesti kooli Petseri II KK, kus on säilinud eesti keele õpe. (Kahjuks pole see enam eesti kool). Oleks olnud veel palju, mida vaadata, aga aega oli vähe ja Triin tegi, mis ta suutis selle lühikese ajaga. Olen talle väga tänulik.
Näituse avamine läks hästi. Kohal olid koolilapsed vene koolidest. Näitus jääb avatuks paariks nädalaks, ehk viiakse see ka teistesse kohtadesse Venemaal.
Oma muljetest ja sõidust Petserisse ning Pihkvasse kirjutan aga järgmisel korral.
Viido Polikarpus
