Albert Einstein koos abikaasaga laeval
Mis küll maailmal tänapäeval viga on? Berliini müüri langemisest ja Nõukogude Liidu kokkukukkumisest alates loodab enamus inimesi, et Rooma rahu kehtib veel vähemasti järgmised tuhat aastat. Mitte kunagi pole maailm tundunud olevat halvemas olukorras olevat, kui ta praegu on. Vihkamine ja usaldamatus valitsevad usujuhtide vahel. Ühed võitlevad vabaturumajanduse eest, teised tahavad ehitada sotsialismi. Mis oleks siis vastus tänasele olukorrale? Ühel targal mehel olid selle kohta mõned mõtted. Allpool toongi kokkuvõtvalt ära Albert Einsteini seisukohad, mis ta avaldas 1949. aastal.
Einstein kirjutas, et erakapital kipub koonduma väheste kätte, osalt seetõttu, et kapitalistid konkureerivad omavahel, osalt tehnoloogia arengu tõttu ja süveneva tööjõujaotuse tõttu, mis soosib suuremaid tootmisüksusi väiksemate arvel. Selline areng annab erakapitalile tohutu jõu, mida ei suuda efektiivselt kontrollida isegi demokraatlike ühiskondade poliitilised jõud.
See kehtib seni, kuni seaduslikud organid valitakse poliitikute poolt ja neid rahastatakse või mõjutatakse muul moel erakapitali poolt, kes praktilistel põhjustel eraldavad valijaskonna seadusandlikust võimust. Tulemuseks on see, et rahva esindajad ei kaitse tegelikult väiksemate õigustega inimeste või õigustest ilma jäänute huve. Veelgi enam – rahamehed kontrollivad ka meediat ja teisi tähtsamaid infovälju.
Seetõttu on erakordselt raske, vahel ka lausa võimatu, tavalisel inimesel teha objektiivseid järeldusi toimuvast ja kasutada arukalt oma poliitilisi õigusi.
Toodetakse kasumi saamise eesmärgil, mitte tarbimise eesmärgil. Töötute armee on ikka olemas olnud ja on ka tulevikus. Töötaja on kogu aeg hirmul, et ta kaotab töö.
Kuna töötud ja madalapalgalised ei ole turul need, kelle jaoks tootmist arendada, sest nende ostujõud on väike, on sellel oma tagajärg. Tehnoloogia areng suurendab töötust, mitte ei leevenda töökoormust. Kasumi saamise soov koos kapitalistide omavahelise võistlusega viib ebastabiilsuseni kapitali akumuleerumisel ja selle kasutamisel ning tekitab kasvavaid raskeid majanduskriise.
Piiramatu omavaheline võistlus viib tööjõu raiskamiseni ja üksikisikute sotsiaalse teadvuse halvamiseni. Viimane on kapitalismi kõige halvem omadus. Ka meie haridussüsteem kannatab selle all. Õpilased on pandud kummardama saamahimulist edu, kuna see valmistavat ette tema tulevast karjääri. On ainult üks viis, kuidas kõrvaldada need pahed – see on läbi sotsialistliku majandussüsteemi, mis arvestab tarbijate praktilisi vajadusi ja toodab vastavalt sellele, ja seda toetava haridussüsteemi.
Plaanimajandus ei ole veel sotsialism. Plaanimajandus võib kaasa tuua üksikisiku orjastamise. Kuidas saaks üksikisiku õigusi kaitsta? „Eesmärkide selgus ja sotsialismi probleemid on meie ajastu tähtsaimad lahendamist vajavad ülesanded,“ ütleb Einstein lõpuks.
Viido Polikarpus
