Ilvi Jõe-Cannon kirjutab 11. juuni 2020 Vaba Eesti Sõnas kooli ajaloo õpingutes puudustest kommunismi hävitustööst nii minevikus kui praegu.
Tema kiri senaator Buchananile on väga tähtsate nõuannetega, mis peaksid laiemasse piirkonda edasi minema.
Keskkooli ajaloo raamatud ei ole mitte ainult ajaloolaste poolt koostatud, vaid seal on ka otsustav komitee mängus.
Komitee koosneb mitmesugustest huvi-, mõju- ja usuhoovkondadest.
Mis ühele osariigile on tähtis, ei pruugi teisele olla. Texase ja New Yorgi osariikide raamatutel on erinevusi.
Mis on laialdaselt nõutud, et igal aastal tuleb õpetada ajalooklassis keskkoolis “Irish Potato Famine”, “Holocaust” ja veebruaris “Black History Month”.
Õppekavas võivad olla Aafrika maad või Aasia, kuid peab sisse töötama eelpool nimetatud nõudmised.
Kuskil pole nõutud ega esile tõstetud ikestatud rahvaste kannatusi kommunismi all.
Neid kannatusi, mida inimesed läbi tegid ja teevad praegu kommunismi all ja üldse igat värvi diktaatorite all, saab ainult ära hoida, kui noored seda õpivad koolis.
Sellised režiimid hävitavad inimesi nii füüsiliselt kui vaimselt.
Keskkoolis 1950ndate keskel Detroidis kutsus ajalooõpetaja mind oma klassidele rääkima minu põgenemisest kommunismi eest.
Kaasõpilastel oli alati küsimus, et miks põgeneti? Hiljem Michiganis 1960ndate ajal ja 1970ndatel pidin alati lisama õppekavasse materjali kommunismi hävitustööst, sest see puudus raamatutest.
Viimased 25 aastat kui õpetasin, olin koolis, kus anti vabad käed panna õppekava kokku nii ajaloo, riigikorra (Civies) kui geograafia klassidele.
See andis võimaluse lisada materjali nii kommunismi hävitustööde kohta, ikestatud rahvaste kohta ja tänapäeva kriiside üle.
Seega Ilvi Jõe-Cannon ettepanek ja nõuanne on ajakohane ja vajalik.
Tiia Rettig,
ajaloo õpetaja palju aastaid
[email protected]
