2016. aasta alguse seisuga on Eestis 339 seakasvatust, kus peetakse kokku ligikaudu 319 000 siga, selgub veterinaar- ja toiduameti (VTA) järelevalve tulemustest. 249 talupidajat on sigade aafrika katku tõttu lõpetanud kodusigade pidamise.
99 protsenti sigadest peetakse sigade katku välistamiseks kehtestatud bio-ohutusnõuetele vastavates farmides. 26 seakasvatajale on tehtud sunniraha hoiatused või on ehitustööd nõuete täitmiseks lõpufaasis.
“Kuna seakatku tõrjumiseks metsas ei ole kiireid ja lihtsaid lahendusi ning oht jääb püsima veel pikaks ajaks, on ainus võimalus seakasvatustest taudi eemalhoidmiseks bioohutusmeetmete väga range järgmine,” rõhutas VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda.
Tema väitel on tänaseks määrav osa augustikuise lauskontrolli käigus ettekirjutuse saanud farmidest nõuetega vastavusse viidud. “Need, kes pole suutnud karmistatud nõudeid täita, on riskide vähendamiseks seapidamise lõpetanud,“ ütles Kalda.
Kõige sagedasema puudusena oli seakasvatustel täitmata territooriumi tarastuse nõue, kuid rikkumisi leiti ka teiste bioohutusnõuete täitmisel. Näiteks puudus farmides desobarjäärid või bioohutuskava. Lisaks sellele peeti kodusigasid koos teiste loomadega, ei teavitatud veterinaararsti looma enda tarbeks tapmisest või liigutamisest ühest farmist teise.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel peeti 2015. aasta 1. mai seisuga Eestis 363 596 siga, augustikuise lauskontrolli andmetel oli sigade arv vähenenud 9 protsendi võrra ning jaanuariks veel 3 protsendi võrra.
Ajavahemikus juulist detsembrini lõpetas sigade pidamise 588 seakasvatajat, kes pidasid kokku ligikaudu 12 protsenti sigadest. Tegevuse lõpetanud seakasvatustest enamik olid väikemajapidamised. Kümmekond seakasvatajat on taas alustanud sigade pidamist.
Seoses sigade Aafrika katku puhangutega farmides karmistati alates 1. septembrist seakasvatustele kehtivad bioohutusnõuded. Peamiselt rakendusid sigade väljaspidamise täielik keeld ja territooriumi tarastamise nõue.