• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    Irja Grabbi 90

    Irja Grabbi 90

    Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    Irja Grabbi 90

    Irja Grabbi 90

    Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Kas presidendivalimised läksid nüüd põllule või rappa?

VES by VES
5. september 2016
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Sirje Kiin 2Riigikogu ei suutnud taas kord presidenti ära valida, ükski kolmest kandidaadist (Siim Kallas, Mailis Reps, Allar Jõks) ei saanud isegi mitte ligilähedaselt nõutud 68 saadiku häält. Eeldused selleks olid üsna napid, sest praegu on Riigikogus kuus erakonda: isegi nelja erakonnaga koosseisud ei jõudnud enamasti 68 häält nõudva kokkuleppeni, välja arvatud ühel korral 2011, kui Riigikogus õnnestus Toomas Hendrik Ilves teiseks ametiajaks ära valida.

Liia Hänni, üks põhiseaduse assamblee liikmetest ja presidendi valimiskorra väljatöötajaist, selgitas äsja Facebookis uuesti üle, miks seati toona presidendivalimise künniseks kahe kolmandiku Riigikogu koosseisu nõue : “ Presidendihääletuse reeglid sündisid Põhiseaduse Assamblees 25 aastat tagasi. Riigipea valimine oli Assamblee jaoks kõige kõvem pähkel, mis põhiseaduse valmimiseks tuli katki hammustada. Korduvad hääletused erinevatele võimalustele president valida kinnitasid, et riigi põhiseadusliku konstruktsiooni stabiilsuse huvides eelistab assamblee enamus riigipea kaudset valimist. Redaktsioonitoimkonnale jäi ülesanne konkreetne valimiskord assamblee täiskogu ette tuua.

 

Põhiliseks juhtnööriks oli seejuures soov tagada, et valitaval kandidaadil oleks laiapõhjaline poliitiline toetus. Siit ka kahe kolmandiku Riigikogu koosseisu nõue. Õnneks esitasime endale küsimuse – mis saab siis, kui parlament sellist üksmeelt leida ei suuda? Vastuseks küsimusele on valimiskogu.“

Valimiskogu koosneb saja ühest Riigikogu liikmest ja enam kui paarisajast kohalike omavalitsuste esindajast, kuid kes need täpsemalt on, pole veel teada. Neid alles hakatakse valima. Ajakirjanikud on tihti nimetanud valimiskogu põlastavalt „põlluks“, „sooks“ või „rabaks“, pidades silmas valijameeste võimalikku äraarvamatut käitumisele ja potentsiaalset manipuleeritavust, vähest seotust neile antud mandaadiga või muid ennustamatuid tagajärgi, nagu juhtus näiteks 2001, kui toonase valitseva kolmikliidu koalitsiooni tahte vastaselt valiti valimiskogus Eesti presidendiks komparteilise minevikuga Arnold Rüütel.

Ei tahaks niisuguse Eesti põlde, meie haruldasi soid ning rabasid halvustava suhtumisega sugugi nõustuda järgmistel põhjustel. Esiteks vaatame korraks ajalukku: ka EV esimene  president Konstantin Päts valiti 1938 esmakordselt ära valimiskogus, kuhu vastavalt põhiseadusele kuulusid Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu, kokku 240 liiget. Kuna kõik need instantsid olid esitanud presidendikandidaadiks ainult ühe kandidaadi, kelleks oli Konstantin Päts, siis vastavalt toonasele põhiseadusele, mis sätestas, et kui presidendikandidaadiks on üles seatud vaid üks kandidaat, valib presidendi valimiskogu.

Teiseks polnud Põhiseaduse Assamblees väljatöötatud presidendi valimise korras kunagi ega kuidagi alavääristatud valimiskogu võrreldes Riigikoguga. See oli lihtsalt järgmine seadusega ettenähtud menetlusaste võimaluse korral, kui Riigikogus ei suudeta saavutada kaht kolmandikku enamust. Kolmandaks tähendaks see kõigi eelnenud presidentide alavääristamist, sest ka Lennart Meri, Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves valiti ju valimiskogudes.

Valimiskogu moraalne alavääristamine võrdub eesti rahva alavääristamisega, sest lähtub eeldusest, nagu oleks ainsad targad Toompeal, seevastu all-linnas ja maakondades elavad rumalad. Riigikogu on ju valitud üldrahvalikel demokraatlikel valimistel, sestap võime olla kindlad, et rumalrahva protsent on Toompeal üsna hästi esindatud, nagu võime olla kindlad selles, et sinna on valitud ka paras hulk tarku ja missioonitundlikke poliitikuid. Sama kehtib valimiskogu kohta, mille arv on kolm korda suurem Riigikogu koosseisust, mistõttu seda on veelgi raskem ohjata erakondade vaheliste kinniskokkulepete või salaintriigidega.

Eesti presidendivalimiste suurim paradoks seisnebki minu meelest selles, kus lõpeb Põhiseaduse Assamblee poolt soovitud ja valimiskorda sisse kirjutatud demokraatlik erakondadeülene poliitiline kokkulepe presidendi valimiseks ja kust algab ebademokraatlik paari või kolme erakonna vaheline poliitmanööverdamine kellegi või millegi välistamiseks või soosimiseks? Kust alates on sellised lepped head ja demokraatlikud ja kus ning kuidas hakkab asi haisema, st muutub ebademokraatlikuks?

Ehkki Riigikogu valimisvoorudes püüdsid reformierakondlased ja sotsid esitada omavahelist kokkulepet (esimeses voorus toetama Eiki Nestorit, teises voorus Siim Kallast) õilsa erakondade ülese koostöökatse näidisena, jäi sellest tegelikult avalikkusele äärmiselt ebameeldivalt lõhnava poliittehnoloogilise manööverdamise mulje. Esiteks on võimatu mõista moraali, mille kohaselt praegu toetame südamest üht kandidaati ja tunni aja pärast toetame niisama üksmeelselt teist kandidaati, et suudame pidada algul üht ja siis kohe teist meest kahe tunni jooksul kõige parimaks presidendikandidaadiks. Teisalt oli ju näha, et taoline poliitiliselt ebamoraalselt lõhnav lepe ei pidanud, mitmed (reformierakonna?) hääled kadusidki salajase valimise juures ära.

Ilmselt on taas tekkinud vajadus meenutada mu kadunud õe, üheksa valitsuse ja nelja Riigikogu koosseisu juristist parlamendinõuniku Ülle Aaskivi ootamatut, pretsedenditut kõnet Riigikogus täpselt kümme aastat tagasi 28. augustil 2006:

“Ustavusvannet ei ole andnud te siin saalis ega neis ruumides oma erakonnale, te olete andnud selle riigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Sellesama põhiseadusliku korra üks osa on presidendi valimise kord. Mina, Eesti Vabariigi kodanikuna, tunnen vastutust selle riigi ees. Kas tunned ka sina, Riigikogu liige, või tunned vaid vastutust oma erakonna ees? Ka sellise erakonna ees, kellele ei ole püha ei põhiseadus, ei ametivanne, kes sunnib sind murdma oma ametivannet. Täna, homme oled siin ruumides vaid sina ise oma südametunnistuse ja vastutustundega. Ei erakonda, ei abstraktseid valijaid, vaid sina ise, hääletussedel, sinu südametunnistus, sinu ametivanne, sinu riik. Millise valiku teed, Riigikogu liige?”

Tõelist riigimehelikkust ja riiginaiselikkust, st Eesti riigile võimalikult parima presidendi valimist ootame nüüd valijameeste kogult, kes koguneb 24. septembril Estonia teatrisse.

 

Kõigil teadaolevail kandidaatidel on oma plussid ja miinused. Siim Kallas ja Mailis Reps lähevad Riigikogus enim hääli saanud kandidaatidena edasi valimiskogusse automaatselt, Allar Jõks, Marina Kaljurand, Mart Helme ja mine tea, ehk ka üllatuskandidaat, näiteks Jüri Luik, peavad oma kandidatuuri esitamiseks leidma vähemalt 21 allkirjaga valijameeste toetuse.

 

Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus, st siin pole vaja kaht kolmandikku, vaid 50% pluss üks hääl. Valimiskogu koostöövõime president ära valida osutub tõenäoliselt suuremaks, kui seda oli Riigikogu praegusel koosseisul. Elagu Eesti põld ja raba!

 

Sirje Kiin

VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Peibutuspardid saagimas Eesti väheste konservatiivide toolijalgu

by VES
6. detsember 2020
16

Jüri Estam   Kalifornias elavalt pillimehelt Tõnu Sepalt küsiti hiljuti, kellele ta hääle USA presidendivalimistel annab.   Tõnu olla kuuldavasti öelnud, et “mitte vasakpoolsetele”. Tema lahkus Eestist nimelt, et pääseda sotsialismi käest. Nii on igati loogiline. Rootsis elanud Harri Kiisk...

Read more

Kuidas ometi taltsutada ja pöörata idaeurooplast?

by VES
22. november 2020
15

Jüri Estam   Kasvamas on surve, mida Euroopa Liidu (EL) “establishment” ja veel mõned jõud on avaldamas Ungarile, Poolale ja Eestile, et need sanktsioneeriksid samasooliste inimeste abielu.   Sellekohane ametlik Euroliidu strateegia avaldati 12. novembril.   ELi sakslasest president Ursula...

Read more

Tundlike teemade teravaks ajamisest võimuiha pärast

by VES
9. november 2020
16

Jüri Estam   Me võiksime üheskoos tagantjärele õnne soovida Mai Raud-Pähnile, kes sai 2. novembril Stockholmis saja aastaseks.   Paljud sealsed eestlased mäletavad teda Rootsi Eestlaste Liidu büroojuhatajana ja ajakirja Rahvuslik Kontakt toimetajana.   Ma pole vist kogu elu jooksul...

Read more
Load More
Next Post

Kainestav teadmine: Eesti on e-valitsemise tasemelt maailma teises kümnes

1. septembril algas Eestis kool

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

ADVERTISEMENT

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Organisatsioonid
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest
  • Eugene’is kergejõustiku MM-il võistleb eestlasigi
  • Irja Grabbi 90

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms below to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?