Peale kirglikke valimisi võitis Eesti rahvuslooma tiitli hunt. Intelligentne murdja, metsakutsu on võimeline ja vastupidav ka vaenulikus olustikus, mida matkib eestlase sitkus ja visadus läbi oma ajaloolise kestvuse. Murdjaks just eestlast tembeldada ei saa.
Kriimsilm elab oma karjas vägagi ühiskondlikus koostöös, põhinedes mitte niipalju füüsilisele tugevusele kui juhi tarkusele ja karja seadustele. Kui karja juht vanaks jääb, annab ta oma kohustused sageli üle nooremale ilma võitluseta. Ta on ka väga kaitsev oma maa-ala suhtes. Kui võsavillemi metsaradadel on küllaldaselt süüa, ei murra ta tugevaid, vähendades üleküllust eeskätt nõrkade ja haigete hävitamisega, aidates seega looduslikku tervislikkust. Neile noortele, kellele ei sobi alluda karja seadustele, on võimalik lahkuda ja luua uus kari uues piirkonnas.
Võrreldes uue rahvuslooma iseloomu praegusaja eestlaste koostöövaimuga on viimast rahva hulgas hakanud väheks jääma. Kui enne Teist maailmasõda oli eestlane veel võimeline looma osaühistuid ja kooperatiive täielikus koostöö vaimus nii rahva kui riigi heaoluks vaatamata poliitilistele ilmavaadetele, eriti eesti maainimeste hulgas, mis muidugi tõi kaasa ka elustandardi tõusu, siis nüüd paistab isikliku heaolu taotlus rohkem maad võtma. Eks maarahva koostöö oligi ju suureks pinnuks silmas okupeerijatele, kes seda vaimu sihilikult hävitasid. Nüüdseks on juhtide võim suurenenud, põhjustatud teatud määral ka tõu segunemisest, kahjuks ilma “karja” seadusi ja heaolu arvestamata.
Mitmedki asjaolud näitavad rohkem eesti looduse hävitamist kui hooldamist ja isiklik äriline kasu on sageli ühistööst kaalukam. “Karjast” lahkumine, eriti nooremate hulgas, küündib peagu et reetmise tasemele.
Kui eestlane kaitses oma piire Vabadussõjas, Tartu rahulepingus ja Sinimägedes, siis on seegi kriimsilma eeskuju lõdvenenud lepingutes. Võsavillemid oskavad enda kaitseks sageli ka nii võimsalt ulguda, et aru ei saada, kui suur see kari õieti on ja sedagi on eestlane teatud määral maailmale oma saavutuste teadvustamiseks kasutamas.
Lõpuks hunt hunti ei murra, aga öeldakse, et eestlase kõige maitsvam magustoit on teine eestlane!
Aime Andra
