Haruldus peitis end 1649. aastal Tartus trükitud kreeka-ladina sõnaraamatu köitematerjali hulgas. Foto: Rene Haljasmäe/TLÜAR
Kõige vanema Eestist leitud raamatu trükiaasta nihkus kaugemale minevikku.
Erakordse trükisekillu leidnud Kaspar Kolk on Tartu ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna raamatukoguhoidja. Pärgamendile trükitud raamatu fragment asub Tallinna ülikooli akadeemilises raamatukogus.
Seni peeti toda pärgamendikildu hoopis käsikirjaks. Haruldus peitis end omakorda väärika teose – 1649. aastal Tartus trükitud kreeka-ladina sõnaraamatu köitematerjali hulgas. Too Academia Gustaviana nimeka professori Johannes Gezeliuse sõnastik oli mõeldud Uue Testamendi lugemiseks.
Kaspar Kolgi tuvastatud trükisefragment pärineb 1457. aastal trükitud raamatust, mida tuntakse Mainzi psaltri nime all. See on kõige esimene trükitud ilmumisdaatumiga raamat maailmas.
Samuti on Mainzi psalter esimene mitmevärvilisena trükitud raamat. Trükikunsti leiutaja Johannes Gutenberg kasutas vaid üht trükivärvi ja lisas teised värvid hiljem käsitsi. Mainzi psaltreid on maailmas säilinud kokku 13, lisaks on alles veel paarkümmend fragmenti.
Kaspar Kolgi sõnul leidub Eesti raamatukogudes vaid käputäis 15. sajandist või 16. sajandi algusest pärinevaid pärgamenditrükiste fragmente. Needki on säilinud vaid seetõttu, et leidsid kasutust hilisemate raamatute köitematerjalina.
http://novaator.ee
