• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

Hando Runnel – suur eesti luuletaja

VES by VES
9. november 2013
A A
163
VIEWS
Jaga Facebook'is

42 RunnelKäesoleval aastal pühitseb Eestis oma 75. sünnipäeva luuletaja ja kirjanik Hando Runnel, kellele kuulub aukoht eesti poeesia ajaloos.  Kui Eestis on Runnel üldtuntud suurus, üldrahvalik isik, siis väliseesti ajakirjanduses on olnud tema nime vähem näha.

Püüan seepärast anda ülevaate Runneli loomingust, kasutades kolme luulekogu, mis mul on olemas:  “Punaste õhtute purpur”,  “Videvik” ja “Maakoore pehmenemine”. Kuna olen poeetika alal asjaarmastaja, siis lähtun peamiselt elamustest, mida nende raamatute lugemine on mulle andnud. Pikemat ja huvitavat kirjanduskriitilist analüüsi leiate esseedekogus “Hando Runnel 70”  (1).    

 

Hando Runnel sündis Võhmutal (Järvamaal) 1938, seega esimese iseseisvuse lõppjärgus. Ta nooruspõlv ühtus süngeimate aastatega Eesti lähiajaloos – sõjajärgsed küüditamised ja Eesti talukultuuri kui rahva elukeskme häving. Lisaks tuli isa enneaegne surm. Isale võlgnes Hando palju, sest  “…(ta oli) mind nakatanud unistuste ja aadetega, mis temal enesel teostamata jäänud… Ta nakatas mind huviga vaimse elu vastu, kirjanduse ja kultuuri vastu…”  (2). Et see kõik jättis püsivad jäljed noore inimese hinge ja kajastus hiljem Runneli luules, ei vaja rõhutamist. On samuti mõistetav, kui Runnel ütleb enese kohta, et  “Olen maa produkt, enamvähem nagu kõrvits või kummel…” (3). Aga tänu sellisele tagapõhjale püsis Runnelis läbi raskete aastakümnete usk, et kord taastatakse Eesti Vabariik. Samuti, ängistavatest eluoludest hoolimata  –  vahest just nende tõttu!  –  säilis seesmine iseseisvus ja arenes tähelepanuväärne võime ennast väljendada.

 

Luulekogu “Punaste õhtute purpur” (esitrükk 1982, teine trükk 2008) oli Runneli senise loomingu tipuks.  Temas väljendub eelkõige sügav mure isamaad tabanud õnnetuse üle. Kommunistlik tsensuur lasi raamatu küll läbi, kuid selle arvustus oli keelatud (4). Juba kaanepilt oli mõtlemapanev – erepunane päike vajumas musta kindlusemüüri taha. Kogus on 151 luuletust, jaotatud vahelduva tundeskaalaga blokkidesse: “Pilve piiril”,  “Viru vanne”, “Ilus maa” jne. Annan sellest varaaidast lugejale mõned näited. Alustame nimiluuletusega, kus tähelepanu väärivad esimese kahe rea kontrast ja viimase rea igatsus:

 

Punaste õhtute purpur
siniste lootuste lõng,
kuulduks kui tasane kurkur,
hõljuks kui imiku hõng,
magaja kurgu kurkur,
hinge isekas hõng,
pulsi pimestav purpur,
lootuste lõputa lõng.

Järgmine luuletus algab süütu kirjeldusega kodutalust.  Alles viimases reas selgub tõde:

Suurt vabadust toob vokivurin,
suu kastab sõrme, meelest läheb nurin,
jalg tallab, käsi jagab koonlalt heiet,
töö lõpul suu loeb issameiet
ja puhub lambi, lambis vähe õli,
on öö, on talv, on ammumuistne põli.

 

Ja viimaks:

 

Ilus on ikkagi isamaa pale,
kui sellelt pühkida mis on vale!

Valet me tunneme, tõesti kõik teame,
ent kas just meie-need pühkima peame?

Pühime küll, ent kui mõelda järgi:
äkki ei jäägi siis palju säält järgi?!

 

Pole ime, kui tsensoril oli raamatuga probleeme, sest ehkki leidus rida helgema sisuga luuletusi, puudus igasugune “töörahva oleviku ja tuleviku” ülistamine.
Luulekogu  “Videvik”  ilmus 2009, seega uuel ajastul, mida peegeldab ka kaanepildiks valitud foto galaktilisest udukogust – uued tähed sünnivad ju seal. “Videvik” sisaldab 57 luuletust (vähemalt viis neist olid juba eelmises kogus).   Taastatud vabadus on toonud suurema rahu, meeleolu on vaiksem, vaatlus on introspektiivsem. Näiteks luuletus  “Öölaul”:

 

Aegade alguses elasin maal,
magamistuba oli kui saal,
ööseks aita aeti tõld,
linase linaga kaeti põld,
hingasid põllud ja vainud ja ait,
magamistuba ääreni vait,
läbi seinte kumendas kuu,
taeva kardinaid kandis puu.

 

Jäänud on aga mõned kummitavad mälestused  (“Varing”):

 

Hingitseb hämar õhtu
rõskete hangede kohal
Ängistus üles kasvab
kusagil rahu pole
Ahju ees ei ole
ahju taga ei ole
Vagusas talulaudas
rahu võiks ometi olla
Aga kui astud talli
võpatab lammas ja määgib
Just nagu jumalakeeli
ammuvad tõprad su poole
Maailma süü veereb peale
masendus matab meeli
veritseb haavu hinges
Rusuneb inimvare
nõnda kui talutare
Ikka see talutare
Ikka see talutare

 

Lustakalt kõlab luuletus  “Ilus nõbu”, kuid viimane rida paneb mõtlema.   Inimese sügavaimad tunded ilmselt ei allu välistele teguritele:

 

Ma ootasin sind toolil.
Sa kleiti triikisid.
Ma andsin oma püksid,
sa needki viikisid.

Nii uhkelt mindi öhe.
Mis teha linna peal?  –
ei mõistnud soovitada
ei siis, ei nüüd, ei eal!

 

Luulekogu “Maakoore pehmenemine” (2013) on erinev raamat, nii kujunduselt kui sisult. Positiivsele tiitlile sekundeerib huvitav kaanepilt: massiivsetest kvaadritest laotud pime, keskaegne võlvkäik, kuhu aga müüriavade kaudu sisse voolab ere valgus. Luuletusi on kokku 120. Nendest ligikaudu 75% vaatlevad uut ajastut – iseseisev Eesti Euroopa osana  – kusjuures asjale lähenetakse peamiselt huumori ja vemmalvärsi, vahel ka terava iroonia kaudu. Ülejäänu on meditatsioon, armastusluule jm. Toon alljärgnevalt mõned näited.

 

Sõnavägi

 

Sina, Sõna, vana kallis,
eluaeg sind olen orjand,
vaenlasi su varal korjand,
sõpru saanud ülearu,
kui ma endast andnud aru
sinu žiirol, sõber kallis!                                                                                                           
        
Leinapäeval

 

Armas, mäletad mind,
kui mind enam ei ole
kaemas kaskede õõtsumist,
kuulmas lindude laulmist,

sina, kes jääd must alles,
sina, kes lähed vist taeva,
kuhu mina ei mahu
iialgi õndsate hulka,

armas, mäletad mind?    

Kiusatus süüa kana

Eestit ei aidanud
Eros, vaid Soros,
Eestit ei ergastand
kihu, vaid himu:
esmase tõuke said
eelkõige teiselt
nipsakus, napakus,
nautlemishimu.

 

Hando Runneli loomingul on märgatav ja mõistetav side eelkäijatega, eriti Juhan Liiviga. Käesoleva vaatluse lõpuks olgu seepärast kogust “Vaikus” luuletus “Mind varja, vana Põhja taevas”   –   minule üks tema kaunemaid.   Võrrelge seda Liivi luuletusega “Must lagi on meie toal” ja pange tähele, et Liivi “must lagi” pole räpane katusealune, vaid tema varjus elavate inimeste sümboolne kaitsja – sama, millest kõneleb Runnel.

 

Mind varja, vana Põhja taevas

Mind varja, vana Põhja taevas
nii kaua kuni kestab öö.
Ma magan suures, raudses laevas,
käest pandud poolik elutöö.
Ei maga rahus ma, vaid vaevas.

Mind varja, vaikne Põhja taevas,
oh, ära välke alla löö  –
kes ärkvel on, on niigi vaevas,
kes magavad, on vangis laevas,
välk liiga valgeks muudab öö.
Nii rahutu on niigi öö.

Mind varja, valva, vagur taevas,
nii kaua kui mul on see öö.

 

Allmärkused:
1.   “Minemise pidevus ja astumise katkendlikkus  –  Hando Rummel 70”, koostanud Õnne Sepp, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2009.
2.    Sama, lk. 25.
3.    Sama, lk. 15.
4.    Sama, lk. 35.
5.  Kõik kolm luulekogu on kirjastuselt “Ilmamaa”,        Vanemuise 19, 51014 Tartu.

 

Raul Pettai

Share2Send

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kuidas läheb Lakewoodi arhiivil?

Kuidas läheb Lakewoodi arhiivil?

3. mai 2025
29
10 aastat Lõimeleeri keele- ja kultuurilaagreid: Juubelilaager tantsu ja tralliga!

Laste suvelaagrid Eestis 2025

3. mai 2025
29
Liisi Vanaselja: Rahvatantsu filosoofiast

Liisi Vanaselja: Rahvatantsu filosoofiast

3. mai 2025
22
Õhinapõhine päkapikukeel? XV emakeelepäevad Hamburgis

Õhinapõhine päkapikukeel? XV emakeelepäevad Hamburgis

3. mai 2025
26
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

3. mai 2025
MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

3. mai 2025
How about creating rahvariided for the Estonian-American community? Rein is on it!

How about creating rahvariided for the Estonian-American community? Rein is on it!

1. mai 2025
Los Angelese üldkoosolekud

Apply for Estonian Summer Courses by April 30, 2025  

28. aprill 2025
Kristi Kongi’s First Solo Exhibition Opened in New York City 

Kristi Kongi’s First Solo Exhibition Opened in New York City 

28. aprill 2025
ADVERTISEMENT

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

3. mai 2025
MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

3. mai 2025
How about creating rahvariided for the Estonian-American community? Rein is on it!

How about creating rahvariided for the Estonian-American community? Rein is on it!

1. mai 2025

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?