Kirjanikul ja filmirežissööril Katrin Lauril ilmus äsja mahukas ajalooromaan “Tunnistaja”, kus kujutatakse Eesti 20. sajandi pöördelisi aegu 1930ndatest kuni II maailmasõjani.
ETV saates “Plekktrumm” rääkis Laur, et teda kõnetas romaani peategelase katoliku preestri Eduard Profittlichi toimetulek välismaalasena toonases Eestis, aga ka tema kangelaslikkus, mis tegelikult peitus vagaduses.
“Tunnistaja” tegelaste hulgas on terve plejaad Eesti kultuuriloo olulisi inimesi, ent romaani peategelane on sakslasest katoliku vaimulik, preester ja jesuiit Eduard Profittlich, kes 1930. aastal Eestisse saadeti ning kes 12 aastat hiljem Kirovi vangilaagris sureb, enne kui talle määratud surmaotsust oleks jõutud üldse täide viia.
“Mind kõnetas see, et ta oli välismaalane, kuna ma olen ise nii kaua olnud välismaalane. Sa õpid ühte riiki väga spetsiaalsest nurgast tundma, kui sa lähed võõrana sinna ja seal elad,” rääkis Katrin Laur, kes on aastaid elanud Saksamaal. Raamat jutustab tollasest Eestist Eduard Profittlichi silme läbi, kel oli piiskopina ka kõrgel poliitikas palju suhtlemist. Romaani teine läbiv tegelane on Nigol Andresen, tulevane juunikommunist.
Katoliiklasena oli ka katoliku kiriku teema kirjaniku jaoks oluline, kuid ei saanud raamatu kirjutamisel määravaks. “See polnud nii, et ma hakkasin suurest vagadusest seda raamatut kirjutama. Ma püüan olla hea katoliiklane ja tean, et see õnnestub ainult hetketi, aga mind pigemini huvitas see situatsioon, kui inimene satub võõrale maale ja peab seal kiiresti hakkama saama. Ma läksin temaga koos sellesse loosse sisse,” ütles ta.
Katrin Laur on hariduselt Moskva Kinoinstituudi vilistlane ja seni tuntud pigem filmitegijana. “Tunnistaja” on tema debüüt proosakirjanduses. Alguses oli tal idee teha sellest üldse film. “Mul oli alguses stsenaarium, aga see oli niigi juba pikk ja oleks pidanud lühem olema. Kui ma ta valmis sain 2013. aastal, siis ma panin ta sahtlisse, sest ma olin piisavalt informeeritud, et sellist filmi ei finantseeri Eestis keegi nii või naa mitte, aga ausalt öeldes ilmselt ka kuskil mujal mitte,” sõnas Laur.
Laur on ka armastatud filmide “Ruudi” ja “Surnuaiavahi tütar” autor, samuti on ta teinud dokumentaalfilmid Olav Rootsist ja Debora Vaarandist.
“Mind on aja teema alati kõnetanud, see on mulle ilmselt hälli pandud, ma pole seda ise valinud,” ütles Laur. Oma filmide läbivaks teguriks peab kirjanik armastust enda tegelaste vastu. “Ma ei paljasta kedagi. Väga palju paljastatakse mingeid varjatuid sotsiaalseid teemasid. Ma ei oleks saanud nii kaua tegeleda inimesega, kes oleks mulle ebasümpaatne ja ma ju teadsin, millega lõpeb Eduard Profittlichi lugu, ma lugesin ta uurimisakti Madara tänava arhiivis pea kümme aastat tagasi. Ma teadsin, et ta tõesti läks kangelaslikult oma saatusele lõpuks vastu.”
VES/ERR
