Koroonaviirus ning karantiin on Euroopa majandusele kõva hoobi andnud: USA järel maailma suuruselt teine majanduspiirkond on ajaloo kõige sügavamas kriisis. Ja tõeks on saanud kõige hullemad prognoosid: euroliit vaesub kiiremini kui ülejäänud maailm, kirjutab BBC.
Euroopa Liit on läänemaailmas koroonaviiruse tagajärjel kõige rohkem kannatanud ning rakendanud kõige karmimat karantiini. Nüüd tuleb aga kriisi vilju maitsma hakata.
Eurostati värskete andmete kohaselt vähenes euroliidu majandus selle aasta esimese kolme kuu kokkuvõttes 3,5%. Samas tempos jätkates on aastane kukkumine 13% ning Euroopa kaotab ligi 2 triljonit eurot.
Seejuures tuleb koroonaviirusega ning kriisiga võitluses kulutada veel umbes samapalju.
Nagu kirjutab BBC, on esimese kvartali tulemus alles vihje selle kohta, mis tulevikus ees ootab.
Sest viirus koos üldise karantiiniga tabas Euroopat alles märtsis ning peamine hoop tabab nii inimeste kui ettevõtete rahakotte alles käimasolevas teises kvartalis.
Kui viirus teisel poolaastal ei taandu ning majandus taastuma ei hakka, osutub kogukahju veelgi suuremaks.
Maailma suurim poliitiline liit, mille elanike arv on kokku 450 miljonit, on kannatanud teistest enam.
Euroopa Liidu arvel on pea pooled Covid-19 pandeemia surmadest.
Maailma suurima majanduse USA kallale jõudis koroonaviirus hiljem ning mõjud ei ole veel nii suured. Ameerika SKT vähenes kvartaalselt 1,2%, ELis 3,5%.
Terve aasta peale arvestades kahanes Euroopa majandus esimeses kvartalis üle 13%, samas kui USAs vaid 4,8%.
IMFi prognooside kohaselt saab Euroopa Liidu SKT kahanemine (-7%) olema oluliselt suurem kui USAs (-6%) või Jaapanis (-5%) ning euroliiduga maailma suuruselt teise majanduse tiitli eest võistlev Hiina suudab üldse langust vältida: sel peaks aasta kokkuvõttes terendama 1,2% kasv.
Euroopa majanduse neljast gigandist on väiksemate kaotustega pääsenud vaid Saksamaa, samas kui Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania osutusid liidriteks ka surmade arvu ning karantiini pikkuse ning karmuse osas.
Kokkuvõttes, kui Euroopa majandus vähenes keskmiselt 3,5%, siis Prantsusmaal 5,8%, Hispaanias 5,2% ning Itaalias 4,7%.
VES/arileht.delfi.ee
