Tartu lähiajaloomuuseumi KGB Kongide muuseumi kuraator Ardi Siilaberg pidas Eesti Ameerika Fondi kutsel ja toetusel ettekandeid Washingtonis ja New Yorgis. Siilaberg kõneles muuseumi minevikust, selle loomisloost ja eesmärkidest ning tulevikuplaanidest. Esimene ettekanne toimus juba 21. märtsil Washingtonis, Läti majas ja teine seoses Eesti 40. Kultuuripäevadega New Yorgis, Eesti Majas.
KGB Kongide muuseumi loomislugu jääb tänaseks juba 10 aasta taha, mil endised kooliõpilastest poliitvangid otsustasid organiseerida oma kunagisse vangikeldrisse muuseumi. Vajalik majanduslik toetus leiti Eesti Ameerika Fondi abiga. Fond toetas KGB Kongide muuseumi loomist Tiit Lehtmetsa pärandusest tema isa, riigivolikoguliikme Elmar Lehtmetsa mälestuseks.
Elmar Lehtmets oli advokaat ja „Virumaa teataja“ toimetaja, kes hukkus kommunistlikus terroris pärast 1941. aasta küüditamist. Tiit Lehtmetsa juhis oli rakendada oma pärandust nii, kuidas see ühtiks tema kommunismivastase meelsusega. 2001. aastal avatigi Eestis ainulaadne repressiivajaloo muuseum autentsetes Nõukogude Liidu julgeolekuasutuse (tuntud nimetuste all NKVD, kuid eriti KGB) vangikongides Tartu „hallis majas“ Riia ja Pepleri tänava nurgal. Muuseum asub maja keldrikorrusel ja on muutunud üheks populaarsemaks muuseumiks Tartu linna külaliste hulgas. Selle on enda jaoks avastanud nii Soome kui Rootsi koolid ja kõrgkoolid, kui ka Tartu Ülikooli välisüliõpilastalitus. Nii võib tõdeda, et ilma Tartu ja Eesti lähiajalugu tundmata ei lahku Tartust peaaegu ükski välistudeng ega turist ning seda tänu KGB Kongide muuseumi olemasolule.
Ekspositsioonis on põhirõhk Siberi sunnitöölaagritel, küüditamistel ning vastupanuvõitlusel. Samuti on kaetud osaliselt Tartu sõjapurustuste kajastamine. Lisaks on kolmandik muuseumi taastatud kui vangla, kahjuks ei olnud võimalik taastada neid täpselt nii nagu endised vangid mäletasid. Värske värv, puhtad seinad ja põrandad, soojus ja kuivus ei olnud selles vanglas 65 aastat tagasi mõeldavad. Kahjuks ei saa muuseumit külalistele avada, kui seal oleks põrandal kümme sentimeetrit vett, seinad härmas, õhk läppunud. 10 aasta vältel on just endised vangid olnud asendamatuks informatsiooniallikaks ning ideede pakkujateks, ilma kelleta poleks KGB Kongide muuseum pooltki nii atraktiivne ja informatiivne. Vajalik on veelgi kaasata nii endisi vange kui ka teisi muuseumi toetajaid ja seetõttu tahab KGB Kongide muuseum luua eraldi muuseumisõprade klubi, mille statuut ongi hetkel koostamisel. Nii on tulevikus muuseumist huvitatutel veelgi laiemad võimalused kaasa lüüa nõu ja jõuga KGB Kongide tegevuses.
Võrdlemisi väikesesse muuseumisse on tee leidnud nii Suurbritannia suursaadik kui ka Rootsi Kaitsekolledži kadetid, viimati nimetatud on juba iga-aastased külalised. Samuti on aastatega tekkinud püsikülastajaid Soomest, mille koolide õpetajad toovad igal aastal oma õpilasi Tartusse KGB Kongide muuseumiga tutvuma. See muuseum on neile lähim võimalus vahetult õppida Nõukogude Liidu jõhkrat repressiivpoliitikat ning teada saada kuritegudest, mida totalitaarne riik oma anastatud rahvaste suhtes praktiseeris. Ühe muuseumi väärtuse mõõdupuuks on korduvkülastused. Järjest enam ja enam on KGB Kongide muuseumis külalisi, kes on leidnud selle tee juba teist korda. Väga tihti just selle pärast, et jagada oma muuseumikogemust ka sõprade ja tuttavatega.
Kahjuks on muuseum pool aastast suhteliselt külalistevaene. Veel ei ole paljud eestlased ise KGB Kongide muuseumit enda jaoks avastanud. Põhjused on mitmeid, kuid eelkõige kooliõpilaste gruppide jaoks võis üheks raskuseks olla KGB Kongide kitsikus – õppetöö võimaluse puudulikkus muuseumi ruumide tingimustes. Muuseum asub ju kitsastes kongides ning klassitäis kooliõpilasi mahub ühes grupis liikuma väga vaevaliselt.
Õppeklassi äärmises vajalikkuses veenduti, kui selgus Eesti kooliõpilaste teadmatus lähiajaloos toimunud repressioonide kohta. Õpilased olid kuulnud küll II maailmasõjast ja sellele eelnenud ning järgnenud küüditamistest ning metsavennasõjast, kuid nende mõistete sisu jäi neile pealiskaudseks. Nii on juba väljatöötamisel õppeprogrammid kooliõpilastele. Kõik materjalid koostatakse nii eesti kui inglise keeles. Muuseumi sihtgrupiks on ju nii Eesti kui välismaa koolid ja kooliõpilased.
Probleemile hakati lahendust otsima 2009. aasta suvel. Arutluse all oli kaks varianti – laieneda maapealse korrusele, kuhu avada galerii ning seminariruum koos muuseumipoega või alternatiivina laieneda ülejäänud keldrikorrusele. Maapealsete ruumide rentimine jäi kahjuks majanduslikel põhjustel ära ning muuseum avas käesoleva aasta 25. märtsil uue suure seminariruumi samal keldrikorrusel. Jällegi oli laienemiseks vajalik toetus võimaldatud Eesti Ameerika Fondi kaudu. Moodsate tehnoloogiliste võimalustega seminariruum võimaldab nüüd korraldada koolitunde, seminare, konverentse, trükiste esitlusi ehk kõiki neid üritusi, mida senini pidi läbi viima hoopis kaugemal Tartu Linnamuuseumis. Nii kooliõpilastele kui õpetajatele mõeldud koolitusi. Samuti lahendati ajutiste näituste ruumiprobleem. Edaspidi katavad uue seminariruumi seinu nii KGB Kongide muuseumi enese koostatud näitused kui ka rändnäitused teistelt muuseumitelt.
Eesti Ameerika Fondi toetus võimaldas KGB Kongide muuseumi kuraatoril külastada eelkõige Indiaani ja Juudi pärandit kajastavaid muuseume Ühendriikides. Olulised aspektid, mida peaks ka KGB Kongide muuseumi puhul rakendama, on vabatahtlik töö, uurimistööks vajalike tingimuste loomine muuseumis ja ka muuseumipoe loomine. Viimase puhul ei saa olla tegemist tüüpilise suveniiripoekesega, vaid vastavalt muuseumi sisule ja raskele lähiajaloole tõsisem pood, kus müüakse lisaks muuseumi enese mälestusesemetele ka nii eesti kui ingliskeelset ajalookirjandust.
Pärast 10 aastat tegevust on KGB Kongide muuseumis toimumas suuremad muudatused. Väike keldri-muuseum on muutumas õppe- ja uurimistööd võimaldavaks institutsiooniks, mille eesmärk on selgitada ning seletada Eestis toimepandud lähiajaloo kuritegusid ning eestlaste vastupanu okupatsioonivõimudele. Samuti on oluline olla meediumiks kõigile represseeritutele, kes tahavad oma lugu jutustada. Töö oma minevikuga ei tohiks kunagi unarusse jääda, sest kuriteod, mida inimesed ei tea, pole ka nende jaoks kunagi juhtunud. Seetõttu peame väsimatult jutustama minevikus läbielatud julmusi, et need jääksid minevikku, kuid olles teadvustatud olevikus. Tänu Eesti Ameerika Fondile on KGB Kongide Muuseum seda edukalt juba viimased 10 aastat teinud.
Internetis on KGB Kongide Muuseum kättesadav aadressil:
http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=2
Ardi Siilaberg
.
