Ernst Jaaksoni saali avamisel New Yorgi Eesti Majas, (vasakult) suursaadik Sven Jürgenson, peakonsul Kairi Künka ja NY Eesti Haridusseltsi esimees Toomas Sõrra. Foto: Siiri Lind
Laupäeval 27. Jaanuaril 2018, parajasti teiste Eesti Majas toimuvate tegevuste kõrval, oli hiljuti hästi ilusaks ja avaraks renoveeritud alakorrusel asuva endise EKLi ruumi Ernst Jaaksoni saaliks nimetamisele ja avamisele kogunenud ligi 30 Eesti Haridusseltsi liiget.
Saal oli väga maitsekalt dekoreeritud, välja olid pandud raamatud Ernst Jaaksoni “Eestile” ja Anne Velliste kirjutatud “Ernst Jaakson” ning Jaaksoni poolt arst Johannes Sõrrale (Toomas Sõrra isa) väljastatud Eesti passi koopia. Seinalt vaatas vastu Ernst Jaaksoni pilt kõrvuti eesti ja ingliskeelsete raamitud elulookirjeldustega, mis jäävadki nüüdsest saali ehtima. (Ingliskeelne elulookirjeldus 12. lk)
Ilusa sini-must-valge lindi uksel lõikas lahti peakonsul Kairi Künka, avades nii tee külalistele saali sisenemiseks. New Yorgi Eesti Haridusseltsi esimees Toomas Sõrra mainis avasõnas, kuidas tal tekkis idee pühendada saal meie kauaaegsele Eesti riigi järjepidevuse hoidjale. Peakonsul Kairi Künka rääkis liigutavalt Ernst Jaaksonist kui Eesti riigi tugisambast, kes kõigi nende aastate jooksul ei kaotanud usku Eesti taasvabanemisesse, ja kui “suurest” inimesest, kes oskas igas olukorras rahulikuks jääda ja omi tõekspidamisi säilitada. Ta luges ka ette Trivimi Velliste saadetud läkituse (vt. Trivimi Velliste tervitus Ernst Jaaksoni saali avamisel New Yorgi Eesti Majas).
Tõsteti shampuseklaase, kõlas mitmetel teemadel jutuajamisi nii peakonsuli kui suursaadiku Sven Jürgensoniga ja prooviti suurepäraseid suupisteid. Peale riigiamentnike lahkumist jooksis ekraanil 1995. aastal Ernst Jaaksoniga tehtud intervjuu, mida huviga jälgiti. Intervjuust jäid eriliselt meelde mõned Ernst Jaaksoni vaatekohad nagu tema vankumatu kohusetunne ja usk ka kõige raskematel aegadel, et Eesti saab taas vabaks, sest selline ülekohtune, valedel põhinev ideoloogia ei kesta igavesti. Vaatamata talle omistatud tiitlitele tunnetas ta end alati ainult Eesti riigi ja rahva teenistuses olevana, tiitlite tähtsus olla vaid vajalik vahend maailma diplomaatkonnas suhtlemiseks. Ernst Jaakson leidis, et ka oma vastastele tuleb anda võimalus oma arusaamasid esitada, sest nende põhjal näeb olukordi mitmest vaatevinklist ja saab teha paremaid otsuseid. Igaljuhul on vajalik oma tõekspidamistest kinnihoidmine ja ausus oma töö suhtes. Iga töö on aus ning inimene peaks tööd tegema kohusetundlikult ja oma parimate võimete kohaselt.
Oli väga meeliköitev Ernst Jaaksoni tegevuse ilmestamine, millest ikka ja jälle tungis läbi Eesti riigi järjepidevuse aastatel tema välismaal alal hoitud ja eeskujuks olnud tohutu eestluse vaim. Loodame, et Ernst Jaaksoni eestimeelsus jääb püsima ja idaneb ka tulevikus nooremate põlvkondade hoole all olevas New Yorgi Eesti Majas.
Aime Martinson Andra