Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) tähistas laupäeval, 29. septembril oma 60. juubelit piduliku Galaga ajaloolises kuulsas Willard Inter-Continental Hotellis Washingtonis.
Ilusal sügisõhtul kogunes ühte eeskujulikumasse Washingtoni hotelli üle 200 pidulise. Meeldiv oli näha tumedates ülikondades ja smokingutes härrasid ja õhturiietuses glamuurseid daame, kes kogunesid ballisaali fuajeesse, kus serveeriti kokteile ja suupisteid. Kõlas lõbus jutusumin. Fuajeed kaunistasid eesti ja ameerika lipud ja sini-must-valged õhupallid.
Külalisi võttis vastu orkester, ERKÜ juhatuse liikmed tervitasid pidulisi, kelle seas oli näha kaasmaalasi igas vanusegrupis, ameeriklastest külalisi, E.V. Suursaadik pr. Marina Kaljurand, Kindral Tiiu Kera abikaasaga, dr. Indrek Laul Eestist, hr. Karl Altau, hr. Ago Ambre abikaasaga, hr. Jim Tusty, hr. Neeme Raud, pr. Kärt Ulman ja teisi tuntud isikuid, Washingtoni piirkonna eestlastest eestvedajaid, külalisi Karoliinadest, Kaliforniast, Tennesseest, Illinois’ist – ligidalt ja kaugelt. Põnevust pidulistele pakkus E.V. Presidendi Toomas H. Ilvese ja pr. Evelin Ilvese kohalejõudmine. Foto-aparaadid klõpsusid nii amatööride kui ka professionaalide käes.
Peagi oli aeg koguneda elegantsesse kulla ja valgega dekoreeritud söögisaali, kus lauad olid kaunistatud punaste rooside, valgete liiliate ja siniste kannikestega. Igal istmel oli ERKÜ broshüür ja nägus peokava, mis sisaldas palju tervitusi ja huvitavat informatsiooni. Selle peatoimetajaks oli juhatuse liige pr. Viiu Vanderer ja ERKÜ tegevjuht pr. Linda Rink. Kohalolijaid tervitas juhatuse liige hr. Arne Kalm, kes oli õhtu teadustaja. Ta ütles kõigile tere tulemast ERKÜ “Oskarite” õhtule ja seletas õhtust kava, mis koosnes kolmest osast – aukülaliste tutvustamine ja tervitused enne peosööki, millele järgneb auhindade jagamine ja E.V. Presidendi Gala õhtu peakõne. Teadustaja sõnadele järgnesid ühiselt lauldud ameerika ja eesti hümnid.
Peokava alguses sai sõna ERKÜ Esinaine pr. Marju Rink-Abel, keda teadustaja tutvustas kui “Mrs. Estonia in Washington”. Esinaine tutvustas ERKÜ praegust juhatust, paludes neil seista, nendele lisas praegused Esinduskogu liikmed ja siis palus kõigil endistel Esinduskogu liikmetel nendega ühineda. Ta andis lühikese ülevaate ERKÜ 1952. aastal alguse saanud ajaloost, seletades algaastate sihte, mis üle 60 aasta on enamuses samaks jäänud. ERKÜ loomisel oli eesmärgiks eesti keele ja kultuuri säilitamine USAs, noorsootöö toetamine ning Eestile vabaduse nõudmine, Eesti tutvustamine Ameerikas ja Eesti sunniviisilise okupatsiooni selgitamine Ameerika valitsusele. Peale Eesti taasvabanemist on praegused eesmärgid samuti eesti keele ja kultuuri säilitamine, noorsootöö toetamine välismaal, ja ka stabiilsuse säilitamine kodumaal, pidades silmas Ameerika valitsuse tähtsust selles osas. Ta rõhutas, et koostöö Balti- ja teiste organisatsioonidega, kellel on samad sihid, on üks tähtis osa ERKÜ tööst. Esinaine lõpe-tas oma tervituskõne, tänades kõiki eestlasi ja eesti organisatsioone nende panuse ja abi eest aastate jooksul ja soovis pidulistele head peotuju.
E.V. Suursaadik Washingtonis pr. Marina Kaljurand õnnitles tervituskõnes ERKÜ’t juubeli puhul ja luges ette E.V. Peaministri hr. Andrus Ansipi tervituse ERKÜ’le. Peaminister tunnustas ERKÜ tööd 60 aasta jooksul. Ta eriti toonitas ERKÜ tegevuse tähtsust E.V. taasvabanemisel ja hiljem ERKÜ abi NATO ja Euroopa Liiduga ühinemisel. Ta ütles, et ajal kui Eesti oli illegaalselt okupeeritud, oli ERKÜ oma demonstratsioonide ja avaldustega oluliseks teguriks, et Ameerika ei tunnustanud Eesti anneksiooni, vaid tunnistas selle seadusevastaseks okupatsiooniks. Ansip avaldas tänu ERKÜ’le ka tänapäevase panuse eest eestluse säilitamisel ja edendamisel. Sisukas tervitus lõppes õnnesoovidega ERKÜle juubeli puhul ja Peaminister soovis Galast osavõtjatele head peotuju.
Juubeli tähistamisele oli kutsutud terve rida tähelepanuväärseid külalisi, nende seas ameeriklasi, Eesti Seltside esimehi, Läti ja Leedu esindajaid ja teisi auväärseid isikuid. Järgnes nende tutvustamine; eriti nimetamisväärt on kohalolnud E.V. aukonsulid: hr. Aadu Allpere Georgias, hr. Ralph Daet-wyler Põhja Karoliinas, pr. Irja Cilluffo Massachusetts – New Hampshire – Rhode Islandil ja hr. Gerard McGovern Louisianas. Ka oli kohal Marylandi osariigi Secretary of State John McDonough. Teadustaja teatel oli saabunud kirjalikke tervitusi Marylandi Senaatori Benjamin Cardini poolt, samuti Rootsi Eestlaste Liidult ja Eestlaste Kesknõukogult Kanadas.
Eriliselt suurte toetuste annetajad Gala kordaminekuks olid Gala hõbesponsorid. Need olid: Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN), esimees Jaak Juhansoo, ja Baltic American Freedom League (BAFL), esimees Valdis Pavlovskis. Hr. Jaak Juhansoo astus rahva ette, tervitades Rahvuskomiteed ÜEKN’i nimel ja soovides õnne, edu ja eesti jonni nende töös. ÜEKN’i kuuluvad 11. liikmesmaa eestlaste keskorganisatsioonid.
BAFL’i nimel tervitas Dr. Hendrik Leesment. Ta tutvustas lühidalt selle lääneranniku baltlaste ühise organisatsiooni tegevust, mille sihid sarnanevad ERKÜ sihtidele. BAFL alustas tegevust 1981. aastal ja on olnud tihedas koostöös Ameerika valitsusega Baltimaade asjus. ERKÜ tunnustab ka Gala toetajat Union Bank of Swizerland (UBS). Järgnesid lühikesed tänusõnad skautide ja gaidide esindajatelt Gunnar Tammelt ja Leena Kangrolt ning Long Islandi Eesti Laste Laagri “Suvekodu” esindajalt Lia Mai Puskarilt. Osa Gala tulust on sihitud nendele kolmele noorte organisatsioonile. Pr. Ingrid Echter teatas, et Lääneranniku Eesti Päe-vad tähistavad ka sellel aastal oma 60. aastapäeva. Ta kutsus kõiki Päevadel osalema tuleval suvel, eriti kuna selle üritusega koos toimuvad ka ESTO pidustused San Franciscos 28. juuni – 2. juuli 2013.
Esimene osa sõnalistest ettekannetest oli lõpule jõudnud ja järgnes pidulik õhtusöök orkestrimuusika saatel. Selleks mängis Swing’n on a Star orkester.
Eeskava järgmises etapis astus ERKÜ abiesimees dr. Eric Suuberg kõnepulti, et tunnustada auhindade saajaid. Sellega algas ERKÜ’l uus traditsioon välja anda auhindu eriti silmapaistvatele isikutele või organisatsioonidele nende erakordse panuse eest eesti kultuuri viljelemisel või mõne eestlase eriti silmapaistva teene eest Ameerika Ühendriikides. Üheks õhtu kõrgpunktiks oli auhindade väljaandmine. Auhinnaks oli tänuplaat, millele graveeritud ERKÜ pühendus. Auhinna vastuvõtjad avaldasid tänu lühikeste sõnavõttudega.
Austati ERKÜ esimehi hr. Juhan Simonsoni ja hr. Mati Kõivat nende tehtud töö eest organisatsioonis, eriti nendel kriitilistel aegadel, kui Eestis käis vabadusvõitlus ja kui Eesti taasvabanes. Hr. Simonson oli juhatuse liige 31 aastat, nendest 6 aastat abiesimehena ja 18 aastat esimehena. Tema juhtis organisatsiooni rahututel aegadel, mis kulmineeris Eesti taasvabanemisega aastal 1991. Ta on Esinduskogu liige kuni tänapäevani. Hr. Simonsonil on palju teeneid ka Eesti ülesehitamisel, mille tunnustuseks ta sai E.V. Presidendilt Valgetähe III klassi ordeni 1998. aastal.
Hr. Kõiva on olnud ERKÜ Esinduskogu liige üle 30 aasta, nendest 9 esimehena ning on Esinduskogu liige tänapäevani. Ta oli 7 aastat ÜEKN’i juhatuses ja ka 7 aastat The Nordic Press’i juhatuses, nendest 4 aastat olles president. Ameerika sõjaväes saavutas ta Lt. Colonel’i auastme ja 1998. aastal austas E.V. President teda III klassi Valgetähe ordeniga.
Auhinna saaja Dr. Olga Ritso Kistler on tuntud oma saavutuste järgi Ameerikas ja tänu lahketele annetustele Eesti lähiajaloo ja Eesti kultuuri säilitamiseks maailmas. Tema Kistler Ritso Estonian Foundation (Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus) on rahastanud Okupatsioonide Muuseumi loomist Tallinnas, samuti rahastab sihtasutus Stanford Ülikooli juures abiallikaid Eesti lähiajaloo uurimiseks. Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus on aidanud suure summaga filmi The Singing Revolution tootmisel. ERKÜ hindab Dr. Olga Ritso Kistleri panust Eesti lähiajaloo õigesti jäädvustamisel tulevastele põlvkondadele. Auhinna võttis vastu tema abikaasa Dr. Walter Kistler. Suureks üllatuseks, mis võeti vastu tugeva aplausiga püstiseisva publiku poolt, teatas dr. Kistler et tema annetab veel miljon dollarit Kistler-Ritso Sihtasutusele Eesti ajaloo uurimiseks ja tutvustamiseks.
Eestlaste ajalugu jäädvustab ka järgmine auhinnasaaja, Eesti Arhiiv Ühendriikides. Arhiivi maja ehitasid 1972. aastal Lakewoodis vabatahtlikud, et koondada ja säilitada nii kunsti kui kultuuriesemeid ja ka säilitada dokumente eestlaste tegevuse kohta Ameerikas. Pr. Enda Mai Michelson Holland, praegune arhiivi president, võttis vastu arhiivi auhinna.
Järgmine auhinna saaja oli Suursaadik Melissa Foelsch Wells, kelle erakordsed saavutused on poliitilisel areenil. Tema karjäär algas juba 1958. aastal U.S. Foreign Service teenistuses. Ta on esindanud Ameerika riiki saadikuna vähemalt kümnel maal üle maailma. 1998. aastal määrati ta Ameerika Suursaadikuks Eestisse. Tema enda sõnadel oli see nagu koju tagasiminek, üks väga südamelähedane ülesanne.
Suursaadik Wells’i saavutused tema elutöös peegeldavad eesti vaimsust ja vahvust. ERKÜ’l on au tunnustada seda erakordset panust ühe eeskujuliku eestlase poolt.
Ühel erakorralisel Galal peab kaks kõrgpunkti olema ja nii ka sellel õhtul oli teiseks kõrgpunktiks E.V. Presidendi peokõne. Teadustaja tutvustas kõigepealt Eesti esimest leedit, pr. Evelin Ilvest, kes sai suure aplausi osaliseks. Siis astus rahva ette President Ilves ja tervitas peokülalisi. Ta alustas kõnet meenutusega noorpõlve päevadest Ameerika idarannikul ja andis lühiülevaate oma eluloost. Oleme uhked, et meie hulgast võrsus see väga lugupeetud president! Ta tänas ERKÜt Eesti riigi nimel ja kõiki neid inimesi siin, kes andsid oma aega, energiat ja resursse kriitilisel ajal, mis andis lootust vabadusele neile, kes olid lootuse peaaegu kaotanud. Vabaduse eest tuli võidelda nii välismaal kui ka kodumaal, see ei tulnud iseenesest. President rõhutas, et vabadusvõitlus kestis aastaid, mida temagi hästi mäletab ja et ERKÜ ja teiste selliste organisatsioonide aktivistid, demonstratsioonid, loosungid ja lobitöö ei ole unustatud. See töö on vilja kandnud, kuid me ei tohi unustada, et paljud rahvad kannatavad ikka vägivaldse surve all ja vajavad abi. Presidendi sõnade järgi võime uhkusega vaadata Eesti riigi saavutustele – Eesti on küll väike maa, kuid ta on ainukese riigina täitnud kõik NATO ja EL poolt nõutud kohustused ja Eesti isegi aitab maid, kes vajavad abi.
Järgnevalt jõudis President oma sõnavõtus tänasele olukorrale. Kuigi Eestist emigreerub protsentuaalselt vähem rahvast kui teistest Balti riikidest, siiski on peale Eesti taasvabanemist lahkunud Eestist sama palju inimesi, kui põgenes 1944. aastal, umbes 75 000. ERKÜ on aidanud aastakümneid üleval hoida eestluse vaimu ja rahvuskultuuri, nüüd võib ta olla eeskujuks, et siduda kõiki eestlasi välismaal. Ta nimetas, et Eestis on mitmeid keelelaagreid lastele, kellega koostööd teha. On tähtis ehitada sildu Ameerika ja kodumaa vahel. Presidendi sõnul peaksime ka rohkem hindama ja dokumenteerima nende eestlaste saavutusi, kes on Ameerika sõjaväe teenistuses olnud.
Lõpetuseks kiitis President eestlaste vaimsust, julgust, loomisvõimet ja eesti jonni, (kõne oli inglise keeles), ta ütles: “We can make this little country a little shining diamond in a not so shining neighborhood. Elagu Eesti!” Rahvas kiitis püsti seistes Presidendi kõnet.
Lõpetuseks teadustaja tänas kõiki osalejaid ja peo korraldajaid. Ta nimetas üleskutsena järjekordseid ERKÜ Esinduskogu valimisi, mis toimuvad 2014. aastal. Õhtu ei olnud veel lõppenud, pidulised nautisid tanstsumuusikat hilisõhtuni Swing’n on a Star orkestri saatel.
ERKÜ 60. aastapäeva juubel oli väärikalt pühitsetud!
Ülle Ederma
