• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

Emakeel on meel, mitte väljavahetatav instrument

VES by VES
7. märts 2021
A A
19
VIEWS
Jaga Facebook'is

Tiiu Kuurme, kasvatusteadlane

Ühtse Eesti kooli idee tahab anda arengule tagasikäigu, taandades rahvuse multikultuuriliseks rahvaks, homo globalicus’eks, milles justkui muuseas on määratud kaduma ka eneseteadvus, isiksuse vabaduse tugisammas ning jõu allikas, kirjutab kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme Postimehes.

Puupõld ja põlismets – need kaks mõistet tõusid rõhutatult teadvusse metsadraamadega seoses. Üks neist tähistab looduse kohtlemist inimkasu huvides, mõneti kunstlikku kooslust, teine looduse loomulikku olekut ja ökosüsteemi rikkust. Nii võib ka ühtse eesti kooli loomise kavandis ridade vahelt välja lugeda sedasama: saagu keelemetsast keelepõld.

Inimeseks sündimise läbi saab igaüks kingituseks emakeele. Õieti, ta kasvab sinna sisse viisil, kuidas arenev teadvus on valmis teda juhatama maailma mõistma. Keel on meel on mõtlemine on mentaliteedid. Mõtlemise ime, millest kõik kutsutud osa saama, on võimalik tänu keelele.

Mida keel inimesega teeb?

Keel seob inimese sootsiumiga ning eriti selle mittemateriaalse poolega, väärtuste ja mõttemustritega, avab kultuurilise tarkusevaramu ehk on inimeste elumaailma peamine kaaslooja. Väikelapseeas kuuldud helindid ja sõnaseosed loovad tema alateadvuses esmase struktuuri, mille pinnalt mõistetakse maailma. Keel asetab kasvava inimlapse ajateljele, avaneb olnud, olev ja võimalik tulevikutegelikkus. Ületatakse siin ja praegu sündivad muljed suuremateks üldistusteks.

Keel pakub struktureeritud võimaluse oma kogemuste liigendamiseks, tõlgendamiseks, sündinud järelduste väljendamiseks teistele. Keeles kohtuvad isiklik, ühiskondlik ja sakraalne. Peamiselt tänu keelele saab inimesest sümboolse tegelikkuse elanik, teooriate, paradokside, huumori, luule, kalambuuride, kujundite abil oma loomistegu tehes.

Lapse omandatav keel on mingis mõttes juba poolvalmis eluvaade, see kõik oli ju enne teda. Iga lapse emakeel istutab temasse oma kohavaimu, kultuuri, viisi asju mõista ja hinnata, mis on kokku unikaalne.

Põhjalikumalt on soome-ugri boreaalse eluvaate unikaalsust analüüsinud Uku Masing. Vabalt kujunenud keel on kui põlismets tema elurikkusega, kus on ladvad, alusmets, maa-alune mükoriisa ning haruldased õrnad liigid. Ta on teadvustamise varamu ja vaimsetesse kõrgustesse sirutumise abinõu.

Keelelise rikkuse ja erinevate kihistuste kujunemine on käinud käsikäes rahvuste tekkega. Rahvus tähendas oma ainulaadsuse teadvustamist, kultuurikoode, oma identiteediloome aluste pakkumist igale oma liikmele. Rahvuse tekkides ja arenedes kujunes meilgi siin ajaloolises vägivallas ellujäänute väikesearvulises kogukonnas mitmekihiline kõrgkeel, kultuurkeel, milles on võimalik väljendada inimkonnale olulist igasugustes mõõtmetes kuni peente tundenüansside ja elupoeesia tabamiseni. Just meie keeleline põlismets aitas meid kultuurrahvaste sekka.

Keeled on maa pealt kadumas tuulekiirul, iga keelega oma ainulaadne viis näha ja mõtestada maailma. Paralleelselt algupäraste keeltega kaovad kõikjalt ka põlismetsad. Meie soome-ugri keelepuu enamik oksi on kas juba kuivanud või kohe kuivamas. On vaid kolm elujõulist oksa, kus keelerääkijad on saavutanud omariikluse. Lisaks omaenese kultuurile on meil vastutus ka selle hingevaakuva keelepuu ees.

Viimane poliitiline imetegu, ühtse eesti kooli idee seisab kindlalt eesti keele eest, seda õppigu juba koolipingis rääkima kõik, kes siia tulevad. Ent segiläbi eesti lastega, kusjuures eesti kultuur ei pea olema enam peremees oma ainumõeldaval kodumaal, vaid võrdne võrdsete seas, samas on neile teistele jäänud alles nende kodu mujal. Meile mitte.

Uutes hariduse eelnõudes ei kohta me enam selliseid sõnu nagu «rahvus», «kultuuriline identiteet», «rahvuskultuur», nende asemel on «mitmekultuurilisus», «riigiidentiteet», «siduv ühiskond». Ei räägita eesti, vaid Eesti koolist, ehk lapsed on seotud riigiidentiteediga, on riigistatud, mis on tavapärane praktika küll mitmesugustes režiimides, ent mitte demokraatlikes maades. Keel on esmajoones meel

Nagu öeldud, on lapse emakeelses sõnavaras juba pool maailmamõistmist olemas. See on ka teise emakeelega lastel, kes pannakse eestikeelsete lastega kokku. Kumb meel jääb peale, kui ühtede selja taga on ambitsioonikas suurriik? Mille eest ostame neilt austuse meie väikese hapra kultuuri vastu? Kui «ühel päeval tõmmati meil kodumaa jalge alt ära», nagu väljendati hiljuti arvamust ajalehes Stolitsa.

Teisalt ihub meie habrast keelelist maailmamõistmist teine suur keel, millele juba kooli vahetunnivestlustes üle minnakse. Asjakohane on siinjuures küsida, kuidas käib praegu eesti keele enese käsi eesti koolides, kus veel muulasi ei ole. Siin ühest hariduslistist tegevõpetaja vaade: «Tavalise kooli sõnavara on juba nii kokku kuivanud, et minu meelest pole enam kuhugi taganeda. Kuuendas (!!!) klassis küsivad lapsed selliseid küsimusi: Mis asi on Vändra? Kes on eestvedaja? Mis asi on korraldaja? Kui mitmete küsimustega tahan teha klassis tavapärast tööd, on tulemuseks tihti mitte midagi, sest õpetaja sõnavara on liiga suur. Olen siis saanud õppejuhtide käest riielda, et ei kasuta primitiivsemaid väljendeid ja nõuan õpilastelt arusaamist. Õpetaja peab laskuma õpilaste tasemele, mitte püüdma neid arendada.»

Pole raske arvata, milline saab olema õpetaja sõnavara veel siis, kui tema klassis on kolmandik lõimuma pandud muukeelseid. Vaid kuuldud ja loetud sisurikas keel teeb kasvavast noorest keeletundliku ja mõtlemisvõimelise inimese, muidu jääb ka üldisem vaimne areng poolele teele. Nii on aimatav, kui kidur saab olema tekkiv puupõld (keelepõld), teadupärast on puupõllul kasvavad puud oluliselt nõrgemad põlismetsa omadest. Kas jääb meile rahvusena väljavaateid, kui kadunud on keeleline põlismets? Enesekoloniseerimise needus

Kuigi me pole kedagi okupeerinud ega koloniseerinud, tahetakse järjepanu meid panna oma rahvust häbenema.

Teatmekirjandusele tuginedes on rahvus etnose arengustaadium, mida iseloomustab keelel, kultuuril, usul vms põhinev identiteet. Rahvust eristab etnosest eneseteadvus, rahvus määratleb ja piiritleb end ise, rahvas mitte. Kui ühe rahva liikmeks sünnitakse, siis rahvuse liikmeks kasvatakse, väärtustades ja õpetades tema kultuuri. Rahvusriigid on teinud võimalikuks kõrgkultuuri, heaoluühiskonnad, eneseteadliku arenenud kodanikkonna, humanistliku haridusideestiku (Bildung), mil oli suur osa eestlaste hariduslembuse tekkel.

Ühtse Eesti kooli idee tahab anda arengule tagasikäigu, taandades rahvuse multikultuuriliseks rahvaks, homo globalicus’eks, milles justkui muuseas on määratud kaduma ka eneseteadvus, isiksuse vabaduse tugisammas ning jõu allikas.

On märgiline, et viimase kümnendi haridusvaldkonna tekstidest on kadunud mõiste «vaimsus», mis on läbi aegade olnud universaalne indiviidi arengut märgistav teetähis. Kas kogemata? Kas harvester sattus põlismetsa kogemata?

Postimees 25. jaan. 2021

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Eesti energiajulgeolek vajab ausat arutelu

Eesti energiajulgeolek vajab ausat arutelu

13. oktoober 2026
42
Kas tehisaru vastusest piisab, kui kaalul on meie joogivesi?

Kas tehisaru vastusest piisab, kui kaalul on meie joogivesi?

12. oktoober 2026
43
Eesti elab ka tuhandete kilomeetrite kaugusel kodust

Eesti elab ka tuhandete kilomeetrite kaugusel kodust

24. september 2026
54
Poliitikud, miks te kardate? Valimistel saadud usaldus pole teie isiklik omand

Poliitikud, miks te kardate? Valimistel saadud usaldus pole teie isiklik omand

14. september 2026
71
Load More

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Esimese eestlasena Lindemanni programmis laulab tenor Filipp Varik varsti Metropolitani laval

Esimese eestlasena Lindemanni programmis laulab tenor Filipp Varik varsti Metropolitani laval

6. november 2026
Suigussaare perekonna fond annetas 50 000 dollarit Chicago Eesti Maja tuleviku toetuseks

Suigussaare perekonna fond annetas 50 000 dollarit Chicago Eesti Maja tuleviku toetuseks

6. november 2026
1991 kevad ameerikaeesti ajakirjanduses – Eesti riigi taastamise eeltakt Vaba Eesti Sõnas

1991 kevad ameerikaeesti ajakirjanduses – Eesti riigi taastamise eeltakt Vaba Eesti Sõnas

6. november 2026
Viieliste mättamürts

Viieliste mättamürts

5. november 2026
“Saagu laste- ja peresõbralik Eesti eelseisvate ja kõikide valimiste teemaks”

“Saagu laste- ja peresõbralik Eesti eelseisvate ja kõikide valimiste teemaks”

5. november 2026

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Esimese eestlasena Lindemanni programmis laulab tenor Filipp Varik varsti Metropolitani laval

Esimese eestlasena Lindemanni programmis laulab tenor Filipp Varik varsti Metropolitani laval

6. november 2026
Suigussaare perekonna fond annetas 50 000 dollarit Chicago Eesti Maja tuleviku toetuseks

Suigussaare perekonna fond annetas 50 000 dollarit Chicago Eesti Maja tuleviku toetuseks

6. november 2026
1991 kevad ameerikaeesti ajakirjanduses – Eesti riigi taastamise eeltakt Vaba Eesti Sõnas

1991 kevad ameerikaeesti ajakirjanduses – Eesti riigi taastamise eeltakt Vaba Eesti Sõnas

6. november 2026

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Not enough quota to unlock this post
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?