Autori pildid
Pühapäeval, 16. veebruaril kogunesid Baltimore ümbruskonna eestlased Püha Markuse kirikusse, et tähistada meie isamaa sünnipäeva nii jumalateenistuse kui sellele järgneva aktusega.
Jumalateenistusel teenisid õpetaja Dale Dusman ning diakon Agu Ets, orelil organist Renata O’Reilly. Oma jutluses rääkis õpetaja, kui tähtis on tõde meie elus. On olukordi, kus tõde võib olla tol momendil väga raske ning muuta elu raskemaks, kuid lõppkokkuvõttes on tõde ikkagi see, mis muudab meid vabaks. Kena lisandina jumalateenistusele laulsid Baltimore Washingtoni segakoori lauljad kaks laulu – “Sellest mullast” ja “Üksteist peab hoidma”. Lauljaid juhatas koorijuht Tjorven Hairfield.
Jumalateenistusele järgnes pidulik koosviibimine kiriku alumises seltskondlikus saalis, mille oli korraldanud Baltimore Eesti Seltsi juhatus. Peale lippude sissetoomist ning ameerika hümni laulmist sõnas palve Agu Ets, EELK Baltimore Markuse koguduse nõukogu esimees. Ta rõhutas oma sõnavõtus, kui oluline on armastus oma riigi vastu. On tähtis, et hoolime nii oma kodust, keelest kui kultuurist ning et alati ulataksime käe abivajajale. Iga inimese kohus on teha oma tööd korralikult ning austada riiki, mis on meile väga kallis.
Kohalviibinud sõjaveteranile Aado Vaigrole pandi austuseks rinda valge lilleõis ning üheskoos lauldi “Eesti lipu” laulu.
Aktuse kõnele oli Markus Kolga Torontost, kes on eesti aktivist, ajakirjanik ning filmitegija. Ta meenutas oma noorpõlveaastaid, mil oli sage külaline Baltimores kas koos rahvatantsijatega või lihtsalt külastades sõpru. Ta rõhutas, et tema generatsiooni eesti noortel ei piirdunud lapsepõlve mängumaa vaid kodutänavaga, nagu kohalikel noortel, vaid käidi laagrites, olles koos teiste eesti noortega nii koduriigist kui välismaalt. Seega neil polnud piire ning soetati tutvusi kogu eluks. Ta meenutas külaskäike Washingtoni, kus ta onu Ilmar töötas Ameerika Hääles, olles vabaks hääleks kodueestlastele teisel pool ookeani, mis tema jaoks oli tol ajal vaid väike kohake maailmakaardil, saades reaalsuseks aastaid hiljem. Ning rääkides oma viimaste aastate tegemistest tõdes ta kurbusega, et vene propaganda mõjutab paljude elu ka väljaspool Venemaa piire, kaasaarvatud Kanadas ning tema enda tegemisi.
Muusikalist vahepala pakkusid taas Baltimore Washingtoni eesti segakoori lauljad oma koorijuhi juhatusel. Lauldi “Kaunimad laulud” ning “Ärkamise aeg” ning sünnipäevalaul kauaaegsele klaverisaatjale Silvi Valgele. Tänulilled anti nii sünnipäevalisele kui ka koorijuhile Tjorven Harfieldile. Meeldivaks muusikaliseks lisaks oli Edward Hopfi kandlemäng, kes oli aastaid kohaliku eestlase Lilian Esopi õpilane. Ta mängis kandlel “Vaikne kena kohakene”, “Mustjala pulmarong”, “Sangaste polka”, “Pill o’helle” ja “Vändra valss”.
Lõppsõnas tänas Baltimore Eesti Seltsi esimees Peeter Saar kõiki abilisi ning esinejaid ja soovis kõigile kaunist pidupäeva. Peale Eesti hümni laulmist ning lippude väljaviimist asuti maitsma leedu kokkade valmistatud õhtusööki ning magusat. Oli taas kord tore näha paljusid tuttavaid ning nendega juttu vesta. Suured tänud korraldajatele!
Laupäeval, 23. veebruaril, peale tavalist koolipäeva, tähistasid Eesti Vabariigi aastapäeva ka Washingtoni Eesti Kooli õpilased koos õpetajate ning lastevanematega. Lapsed esinesid paari lauluga: väiksemad laulsid “Täna joonistasin lippu” ning vanemad “Eestlane olen ja eestlaseks jään” onu Peetri kitarrimängu saatel ning ühiselt lauldi eesti hümni. Sellele järgnes maitsva kringli ning küpsiste (aitäh küpsetajale Peeter Saarele) söömine. Igati uhke tähistamine väiksemas seltskonnas!
Vilve Ladon
