Ungaris toimuv kuues soome-ugri rahvaste kongress keskendub emakeelele ning selle säilitamisele. Eesti jagab kongressil oma kogemusi keelekümblusest ning kodanikualgatusest.
Keeleküsimus on soome-ugri maailmas üks valusamaid teemasid. Nii tabab tänavuse kongressi peateema üsna teravalt soome-ugri rahvaste olemusliku probleemi – keele kui identiteedi kadumine tähendab tihtipeale ka rahvuse kadumist. Eesti külje all Leningradi oblastis elavad isureid on keelekandjatena alles 150, vadjalasi poole vähem, vahendas ERR.
"Kõige keerulisem probleem rahva ning keele osas on omakeelsete õpetajate ja emakeelse hariduse puudumine. Meil on küll isuri ja vadja keele kursusi, aga neid viivad läbi rahvuslikud organisatsioonid ja vabatahtlikud lingvistid. Nad saavad aru, et oma keele säilimine pole lihtsalt huvitav asi, vaid võib-olla koguni põhjenduseks ühe rahvakillu olemasoluks," rääkis isuri delegaat Olga Konkova.
Isuri ja vadja delegatsioon on heaks näiteks, et oma keele ja rahva säilimise eest saab seista vaid inimene ise. Delegaadid jõudsid maailmakongressile Ungarisse n-ö enda leivakoti peal, kuid kaugemate soome-ugri rahvaste puhul juhtus ka nii, et administratsiooni toetuseta kandidaatidel polnud lihtsalt majanduslikel põhjustel võimalik tulla.
"Venemaa administratiivne surve rahvaliikumisele ja kodanikuühiskonnale on suurenenud. Väga selgelt tahavad nad välja selgitada seda mõtet, et kes maksab, see tellib ka muusika.
Ma tahaksin rõhutada just seda, et ei maksa loota ainult igasuguste võimustruktuuride peale, vaid väga palju saab ära teha ka alates üksikisikust," rääkis Eesti delegatsiooni juht Tõnu Seilenthal.
Maailmakongressid on ühelt poolt soome-ugri rahvaste esindusfoorumiks, mis on sõltumatu valitsustest ning poliitilistest parteidest. Siiski on neid aastast-aastasse kaunistanud ka riigipeade osavõtt kongressi pidulikumast osast, mis on andnud foorumile teatava kaalu ning lootuse, et seal sündinud ettepanekuid asukohariikide valitsuste poolt ka kuulda ja teadmiseks võetakse. Eesti on alati rõhutanud väiksemate soome-ugri rahvaste toetamise tähtsust.
"Proovime aidata neid rahvaid, et nad suudaksid hoida oma keelt oma kultuuri, kirjandust, luulet. See peabki olema selline solidaarsusel põhinev idee," ütles president Toomas Hendrik Ilves.
Üheks heaks näiteks on vahetult enne maailmakongressi ilmunud Eesti-Liivi-Läti keelne sõnaraamat, mis valmis Eesti ja Läti riikide koostöös ja kaasrahastamisel.
VES/ERR
