Kadriorus presidendilossi ees heisati ÜRO lipp
1. juunil toimunud president Kersti Kaljulaidi kohtumine riigikogu väliskomisjoniga (pildil) algas pidulikult, kui koos heisati presidendi kantselei ees ÜRO lipp. Põhjust selleks on – juunikuus on Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja.
“See on erakordne vastutus kogu maailma ees ning hoiame omalt poolt selle maailma olulisima läbirääkimistelaua fookuses nii küberjulgeolekut kui laste olukorda konfliktipiirkondades, “ kirjutas president Kaljulaid ona Facebooki lehel. “Juuni on julgeolekunõukogu päevakavas ka traditsiooniliselt kõige tihedam resolutsioonide vastuvõtmiste ja rahuvalveoperatsioonide uuendamiste kuu”, lisas president.
Kohtumisel väliskomisjoniga arutati nii seda, kuidas Eesti ÜRO julgeolekunõukogu töö on sujunud kui paljusid teisi teemasid – sündmusi Valgevenes, koostööd uue Ameerika Ühendriikide administratsiooniga, äridiplomaatiat, arenguid Afganistanis ning koostööd Balti ja Põhjala kolleegidega. Kohtumisel presidendiga räägiti ka pikalt sellest, kuidas meie välisteenistusel läheb, millised plaanid on parlamendil välisteenistuse seadusega ja kuidas välisteenistuse seni üsna kinnises süsteemis inimeste erinevad kogemused ja oskused paremini Eesti huvide heaks tööle panna. Välisminister tutvustas Eesti prioriteete ka Põhja- ja Baltimaadele
Välisminister Eva-Maria Liimets tutvustas Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumise prioriteete ka Põhja- ja Baltimaade välisministritele regulaarsel virtuaalkohtumisel 2. juunil. Sel aastal veab koostööformaati Soome.
„2021. aastal on Rootsi Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja ning Eesti ja Norra ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmed. See annab hea võimaluse koordineerida seisukohti ja hoida rahvusvahelistes organisatsioonides päevakorral terve meie piirkonna stabiilsust ja julgeolekut puudutavaid teemasid, nagu Venemaa rahvusvahelist õigust rikkuv tegevus, Valgevene olukord ning meie igakülgne abi Ukrainale,“ sõnas Liimets. Kohtumisel tutvustas minister Liimets ka Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumise prioriteete.
„Meie liikmesuse jooksul oleme kogu aeg tundnud Põhja- ja Baltimaade tuge ning käesoleval aastal on eriti tihe koostöö olnud Norraga. Tänasin kolleege nende osalemise eest meie korraldatud julgeolekunõukogu üritustel,“ lisas ta.
Välisministrid käsitlesid ka Atlandi-üleseid suhteid. „Ees on Euroopa Liidu ja USA ning NATO tippkohtumised. Peame kasutama neid võimalusi suhete edasiseks tihendamiseks Ameerika Ühendriikidega – näeme selleks võimalusi mitmes valdkonnas, näiteks kliima- või küberteemadel,“ sõnas Eva-Maria Liimets.
VES/VM
