Ühepuulootsik ehk haabjas on Soomaal nn viiendal aastaajal ehk kevadisel üleujutushooajal asendamatu transpordivahend.
19. märtsil allkirjastas kultuuriminister Tõnis Lukas taotluse kanda “Ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine Soomaal” UNESCO kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimistusse, kus seni pole ühtki nähtust Eestist. Otsus Soomaa haabjakultuuri kandmiseks üleilmsesse nimistusse tehakse UNESCOs 2021. a. lõpuks.
Soomaa ühepuulootsik ehk haabjas esindab ürgset eesti ja soome-ugri kultuuripärandit, mis väljendub nii haabja põlises ehitusviisis kui ka erinevates kasutusalades, sh traditsioonilise sõiduvahendina iga-aastaste suurvete ajal. Tänapäeval on Soomaa ühepuulootsiku levila läänepiir Euraasias.
Kuigi praegu on Soomaa lootsikukultuur tänu viiele haabjameistrile ja Soomaa kohalikule kogukonnale küllaltki elujõuline, vajab Soomaa haabjakultuuri pikaajalisem säilimine täiendavaid jõupingutusi ja kaitset. Just seetõttu valmis Soomaa lootsikumeistreid ja -huvilisi ühendav MTÜ Eesti Haabjaselts juhtimisel taotlus Soomaa ühepuulootsiku ehituse ja kasutuse kandmiseks UNESCO nimistusse, kusjuures esmakordselt Eestis võeti sihiks kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimistu.
Projekti “Haabjas UNESCOSSE” juhi, haabjameistri Aivar Ruukeli sõnul on UNESCO taotluse peamiseks eesmärgiks järelkasvu tagamine: “Meie suurimaks lootuseks on huvi äratamine lootsikuehituse vastu noorte meeste, aga miks mitte ka noorte naiste seas. Kui 20 aasta pärast oleks meil mõned noored ja hakkajad lootsikumeistrid, siis on ka eesmärk täidetud.”
UNESCO taotlus sisaldab Soomaa haabjakultuuri üksikasjalikku kaitsekorralduskava aastateks 2020-2023.
Soomaa haabjakultuuri nomineerimine UNESCOsse omab ka laiemat soome-ugri ja maailma põlisrahvaste mõõdet. Oliver Loode (MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus) sõnul innustab Soomaa taotlus mitmeid maailma põlisrahvaid samuti mõtlema UNESCO suunal: “Paraku on UNESCO vaimse kultuuripärandi konventsioon paljude maailma põlisrahvaste jaoks veel tundmatu. Soomaa haabjakultuuri taotlus võimaldab tõsta teadlikkust UNESCO konventsioonist ka põlisrahvastega riikides, mis ei ole veel konventsiooniga liitunud, sh Venemaal, aga ka näiteks Kanadas.”
UNESCO vaimse pärandi nimekirjad tutvustavad rahvusvahelisel tasandil vaimset kultuuripärandit ja edukaid algatusi selle väärtustamiseks ja püsimiseks elavas kasutuses. Eestist on UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirjas Kihnu kultuuriruum; Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon; Seto leelo ja Võromaa suitsusaunakombestik.
Kõigil huvilistel on võimalik Soomaa haabjakultuurist rohkem teada saada haabjaportaalist haabjas.com.
