Aasta isaks valitud ajaloolane Aldo Kals (keskel) oma perekonnaga. Aldo Kals on põhjalikult uurinud Eesti pimedate ja tüflopedagoogika ajalugu. Kalsile on omistatud Pärnumaa vapimärk ning ta on pärjatud tiitliga Halinga valla aukodanik 2000. Samuti on ta pälvinud Eesti Punase Risti IV klassi ordeni 2001 ja Tartu Kultuurkapitali loomingulise stipendiumi 2003. aastal.
Aldo Kals sai oma isadepäeva kõne peale üle saja toetuskirja nendelt, kes samamoodi mõtlevad. “Vahel on mul tunne, et Eestis on alanud vaikiv ajastu. Laiema publikuni on Eesti piire puudutava jutuga raske jõuda, seda lihtsalt ei trükita ära,” arutles Kals Maalehes.
Estonia kontserdisaalis tähistati 10. novembril isadepäeva piduliku kontserdiga, kus anti üle ka tänavune aasta isa tiitel, mille sai filosoofiadoktor Aldo Kals.
Aasta isa tiitli kuulutas välja Eesti Naisliidu esinaine Siiri Oviir. Aasta isa õnnitles ka president Toomas H. Ilves.
Noorpõlves pimedaks jäänud filosoofiadoktor Aldo Kals on aastaid koostanud raamatuid vaegnägijatele.
Eesti Naisliit on tiitlit Aasta isa omistanud aastast 1998.
Aldo Kalsi isadepäeva kõne Estonia kontserdisaalis 10. novembril 2013
Väga austatud Eesti Vabariigi president hr. Toomas Hendrik Ilves, väga austatud Eesti Naisliidu esinaine pr. Siiri Oviir! Kallid siinolijad ja kallis Eesti rahvas kodudes!
Me viibime Eesti ajaloo pühamast pühamas paigas – sajand tagasi ehitatud Estonia teatrimaja kontserdisaalis. Jüripäeval 1919 tuli siin kokku meie riigivõimelise rahva Asutav Kogu, et välja töötada põhiseadus.
Ma ei arva sugugi, et mina see kõige kõige aasta isa 2013 olen, aga Eesti Naisliidu valik oli selline ja ma tänan selle tunnustuse eest! See aupaiste on mulle osaks saanud aga eelkõige tänu minu tublile perekonnale, abikaasa Mallile, poegadele, nende perekondadele ja lastelastele.
Tänasel pidupäeval soovin ma öelda paar sõna isadele, aga ka tulevastele isadele. Need, kes tegelevad noorsookasvatusega, võiksid järgida üht mõttetera – kui see, kes õpetab, aga ise oma õpetussõnade järgi ei ela, on kui põllumees, kes küll hoolega peenart harib, aga eales sinna midagi ei külva!
Tahaks soovida, et meie tulevased isad, aga ka tulevased emad saaksid koolipingist kaasa arusaama Eesti ajaloo vähemalt neljast alustalast. Need on Eesti Vabariigi põhiseadus, Tartu rahuleping, riigi õiguslik järjepidevus ja territoriaalne terviklikkus.
Ajaloo teemaga tahan ma jõuda aastasse 1940, mil me kaotasime oma riikliku iseseisvuse, aga 1944. ja 1945. aastal lõigati Eesti küljest ära osa Petseri ja Viru maakonnast. See maa-ala on üsna suur, võrdne Saaremaaga.
Meie omaaegne isade põlvkond tunnistas 22 aastat tagasi, 12. septembril 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogus õigustühiseks kõik omaaegse Eesti NSV Ülemnõukogu presiidiumi otsused, mis käsitlesid piiriküsimust.
Näib nii, et praegu me ei liigu samas suunas. Me ei järgi omaenda riigi seadusandliku organi ettekirjutusi, vaid valmistume loovutama rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti Vabariigi territooriumi, mis praegu on ka Euroopa Liidu territoorium.
See on suur tragöödia tuhandetele isadele ja vanaisadele, kelle kodud on Piusa ja Narva jõe taga, ajaloolisel Setumaal ja Eesti Ingerimaal.
Kallid siinolijad, kallis Eesti rahvas kodudes!
Head isade- ja mardipäeva jätkumist kõigile, eriti aga isadele, vanaisadele ja tulevastele isadele ning isadele Tartus, Pärnu-Jaagupis ja Muhu saarel!
Ma tänan Eesti Naisliitu selle suurejooneliselt korraldatud isadepäeva ürituse eest!
VES/Õhtuleht
