Uudiseid Eestist

Seadusandlust Eestis aina korrastatakse ning üks osa sellest tööst on valdade eeskirjad. Kuna mitmed väliseestlased tahavad, et nende lähedased/iseendad maetak-se Eestisse, siis on tähtis, et nad teaksid kalmistute kasutamise eeskirju. Samas mitmel väliseestlasel on omaksed juba ammu Eestis maetud.Igal vallal on oma eeskiri, nii et täpset informatsiooni vastava kalmistu kasutamise...

Gazpromi käitumisest Euroopas – ajakirja "Stern" refereeringu jätkEelmine kord jäi pooleli saksa ajakirjas "Stern" a. 2007 avaldatud artikli "Gazovikidest, rahast ja ahnusest" refereerimine. Kirjutise peamiseks teemaks on varjatud meetodid, mida vene firma Gazprom kasutab enese maksma panemiseks Lääne Euroopa turgudel.  Näited Gazpromi Euroopa võrgust Artikli autor Hans-Martin Tillack kirjutab: "Gazovikide...

18. oktoobril Eestis toimunud kohaliku omavalitsuse valimised tõid kaasa palju üllatusi. Pärast Eesti taasiseseisvumist osales kohaliku omavalitsuse valimistel rekordarv valijaid. Üle Eesti käis hääletamas 60.3% kogu valijaskonnast. Kõige aktiivsemaks linnaks osutus Tallinn, kus käis valimas tervelt 65.2% valijatest ning kõige vähem käis valimas aga Saare maakonnas 53.6%.Üks tähtsamaid võitlusi käis...

Plahvatuse ohust (riski-analüüs)  Eelmisel korral oli pikemalt juttu Läänemerre venelaste ja sakslaste poolt planeeritavast gaasitorust ja mõningatest markantsema-test keskkonnaprobleemidest, mida see võib Balti meres esile kutsuda. Haavatavaid kohti on õige mitmeid. Veealustesse torudesse takerduvad kindlasti kalameeste võrgud. Kuid mis juhtub, kui maagaas peaks torudest lekkima? Tuntud füüsika ja füüsikalise keemia...

Gaasijuhtme võimalikest halbadest mõjudest Läänemere looduskeskkonnaleTeave keskkonnakahjustuste kohta, mida NS põhjustada võiks, võib anda argumendid ühele või teisele riigile keeldumiseks ehitusloa andmisest aktsiaseltsile NS. Argumendid argumentideks - need ohud on objektiivselt sellised, et võivad meile tulevikus halvasti mõjuda. Keskkonnakaitsjate argumente on mitmeid, käsitleme siin vaid üht osa neist. Alustada võib...

Abu Dhabis toimunud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse komitee istungil otsustati seto leelo kanda vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja."See on tunnustus kõigile seto kogukonna inimestele, seto lauluemadele, seto lauljatele, kes päev päeva järel on hoidmas ja loomas seto kultuuri," arvab Seto Leelotarkade Kogo esinaine, praegune Seto Kuningriigi ülemsootska Õie Sarv."Seto leelo arvamine esindusnimekirja...

Venemaa soov Läänemerel domineerida destabiliseerib geopoliitilist tasakaalu, eriti Balti mere idapoolses osas Milline jõud on vastukaaluks tulevikus end Läänemerel tugevaimaks jõuks teha kavatsevale Venemaale? Minevikus olid mitu riiki suutelised ja tahtelised jõudu projekteerima Läänemerel. Jõudude tasakaalus hoidmine annab lahenduse, kus ükski osapool ei laiuta liigselt Balti merel. Jutt ei käi...

Kahekordne olümpiavõitja suusatamises Kris-tina Šmigun-Vähi teatas 21. septembril toimunud pressikonverentsil, et otsustas tippsporti naasta.Viimased kaks hooaega on Torinos kaks korda olümpia-võitjaks kroonitud Šmigun-Vähi vahele jätnud ning sel ajal lapse sünnitanud. Olümpiavõitja tunnistas, et jätkamisotsus ei tulnud kergelt. "Venitasin seda kummi nii kaua kui võimalik ja olen südamest tänulik suusaliidule, olümpiakomiteele...

Keskonnaprobleemidest ja võimalikest vastukaaludest Kremli kasvavale mõjuvõimule Otsesõnu väljendatud protest Nord Streami vastu võiks viia sihileKui Vene president kohtus oma Soome partneri Tarja Halosega Sotshis hiljuti, deklareeris Dimitri Medve-dev korduvalt, et Nord Streami (NS) projekti “ei tohi politiseerida”. Huvitav - miks on vaja seda toonitada?NS-iga ühenduses avaldatakse asjaosalistele pidevalt ajalist...

Va­lit­sus otsustas 24. septembri is­tun­gil nõus­tu­da Skandinaavia telekomgrupi TeliaSonera ülevõt-mis­pak­ku­mi­se­ga ning müüb maha riigile ja Aren­gu­fon­di­le kuu­lu­vad 37,5 mil­jo­nit Ees­ti Te­le­ko­mi akt­siat, teenides koos dividendidega neli miljardit krooni. Sel aas­tal mak­sab Te­lia­So­ne­ra veel di­vi­den­de li­gi seit­se kroo­ni akt­sia koh­ta, järg­ne­val kol­mel aas­tal 100 prot­sen­ti eel­ne­va pe­rioo­di pu­has­ka­su­mist. Riik saab te­hin­gu­ga...