Uudiseid Eestist

Selles – sarja neljandas osas – tutvume põhjalikumat sellega, mida Nord Streami gaasijuhe endast kujutab ja lugeja saab vastuse küsi-musele, miks Nord Stream võib osutuda õige ebameeldivaks või lausa ohtlikuks eestlastele enne kõiki teisi. Eelmine kord oli juttu Nord Streamist kui kingitud hobusest. Venemaa doteeris pikemat aega mitmeid varem nõukogude...

Kas maailm jääb Gaz-promile kitsaks?  Vene jõustruktuuride gambiitVenemaa President Medvedev on olnud varem kõrgetel positsioonidel Ve-nemaa gaasimonopoli Gaz-promi aparaadis. Reeglina on Gazpromi juhid küll peamiselt „silovikid” (jõustruktuuridest tulnud karjäristidest julgeolekumehed ja sõjaväeohvitserid), koos mõningate Peterburist päri-nevate funktsionäridega peaminister Putini ringkonnast. Põhimõtteliselt on Gaz-promi tegevusaladeks maagaasi ammutamine, töötle-mine ja tarnimine, kuid...

Unistus ühisest Euroopa kodust koos Venemaaga, või hoopis halastamatu “kes-keda” pokkerimäng? Kavatsen oodata Gazpromi ja Nord Streami kui orga-nisatsioonide kirjeldamisega – eelnevas artiklis siin sellest alustada – ja lõpetaksin selles Nord Streami puutuvas materjalis eelloo kirjutamise. Võtan siin käsile “gaasitorustike sõja“ teema nagu see Euroopasse puutub. Olulisena tundub ka Vladimir...

Nord Stream: pahaendeline projekt segastel aegadelEuroparlamendi liikme Tunne Kelami büroo kulude ja kirjadega üllitatud väljaanne "Maailma Vaade" peatoimetaja Mart Helme kirjutas oma veerus hiljuti: "Maailma Vaate järjekordne number ilmub põneval ajal. Rahaturgude kokkuvarise-mine, esimesed riikide pank-rotid, pingete kasvamine uue ja vana Euroopa vahel Euroopa Liidus... see on vaid lühike nimekiri...

Vene merevägi ja õhuvägi harjutamas avalikkust mõttega, et nende tegevus Läänemerel laieneb tulevikus Eelmine selle artiklite seeria osa lõppes n.ö "pingereaga", mis kirjeldas halvimaid mõeldavaid julgeoleku-riskide stsenaariume Eesti jaoks juhul, kui Venemaa tahaks kasutada gaasitorustikku "Nord Stream" tulevikus turvavaid mere- ja õhuväestruktuure selleks, et muuta meie elu ebamugavaks. Sellised stsenaariumid...

Omavalitsuste rahakitsikuse tõttu on Tartu Kristliku Noortekodus kasvandike arv langenud 52-lt jaanuaris 46-le augustis ja septembris langeb veelgi, kuna uusi lepinguid ei sõlmita. Pealegi kärbiti 2009. a. algul kokkulepitud pearaha juba talvel tuhande krooni võrra. Põhikulud nagu üür ja küte muutuvad üha suuremaks koormuseks kuna sissetuleku kaotus on mitusada tuhat...