Juhtkiri

On küll kätte jõudmas naljapäev – 1.aprill, aga nalja võib teha ja saada ka teistel päevadel. Omapärast nalja tehti isegi vabariigi aastapäeva tähistamisel Vanemuise kontsertsaalis. Kava koostajad tutvustasid ette, et see rääkivat sellest, mis on eesti rahvale hetkel olulisem. Kõik päevalehed kiitsid, ainult Delfi tõi paar päeva hiljem ära ühe...

Pärast Vabadussõda said eestlased liiga lühikest aega omariiklust nautida ja selle kujundamisel otsustavat osa mängida. Eesti ala oli enne seda multikultuurne, kolme kohaliku keelega, neile lisandus isoleeritumalt rootsi keele ala. Esimese iseseisvuse ajal katsuti seda reguleerida autonoomiaseaduse kaudu, kusjuures lähtekohaks oli eesti keelega rahvusriik.Pikaaegne okupatsioon jättis rahvuslikus koostises sügavad jäljed,...

Erakorraliselt külm talv on taandumas, päike saab üha enam võimu ja kevadine pööripäev on ukse ees. Eestlaste hulgas on poliitilise pööripäeva ootajaid, aga üldiselt paistab, et olukord on natuke stabiliseerunud. Seda on raske muuta tavaliste loosungitega, millest osa rahvast tüdineb. On aga veel ikka inimesi, kes midagi ei tea, aga...

Pärast Teist maailmasõda ei avaldanud Taani meedia huvi Balti riikide kurva saatuse vastu. Nagunii oli kontakt nendega katkenud. Pagulaste katsed tähelepanu juhtimiseks ei leidnud erilist vastukaja. Küllap tauniti alateadvuses N. Liidu okupatsiooni, aga kuna seda reaalpoliitiliselt polnud võimalik muuta, püüti enda passiivsuse õigustamiseks leida seletusi ja vabandusi – või lihtsalt...

Pole teada, kas on arvestatud taustaga, eriti Eesti okupeerimisega. Tulemuseks oli massiivne puhastustöö, rahva eestimeelse paremiku likvideerimime, küüditamised ja teised platsi puhastamised, mis valmistasid ette pinda industrialiseerimisega motiveeritud kolonistide sisserännuks. Eestis oli juba olemas arenenud infrastruktuur, maavarad ja sõjaeelne kogemus tööstuse vallas. Ei saa võtta seda formaalselt, tuleb silmas pidada...

Nimeliselt võib Eesti Vabariik olla 92-aastane, aga üle poole sellest ajast oli ta pärast okupeerimist ja annekteerimist N. Liidu, vahepeal mõned aastad kui vallutatud territoorium ka Saksamaa valduses. Elas siiski edasi eksiilis, kuna Lääne riigid ei tunnustanud võõrvõimude anastamist. Tahaksin sellel päeval rõõmu tunda selle üle, et eestlased pole mitte...

Eesti ajalehtede arvamusartiklites juureldakse vahel asjalikult mineviku mõjudest olevikule. Samal päeval (06.02.) oli kaks selleteemalist sõnavõttu. Artiklis tiitliga ”Nõukogude Eestit! Nõukogude Eestit!” (Eesti Ekspress) arvab Jakob Karu, et konservatiivsuse tõusuga süveneb Eestis ENSV-nostalgia. Valdur Raudvassar mõtiskleb teemal ”Kõige taga oli harjumine” (Võrumaa Teataja).Karu juhib tähelepanu faktile, et kuna pole enam...

Nii võime banaalselt iseloomustada enda eksistentsi kulgemist. Kõrgemal tasemel inspireerib see filosoofe mitmesugusteks teooriateks, mis ei vähenda probleemide osatähtsust. Annavad ka inspiratsiooni kommenteerijatele. Iga nädal ammendab siinkirjutaja natuke nende varasalvest.Huvi keskendub Eestiga seotud probleemidele, mis ulatuvad tihti kaugele üle riigipiiride. Katsun võimaluste kohaselt leida seletust, kuigi see kindlasti kõiki –...

Praegune olukord rajaneb suurelt osalt eelmise sajandi mõttemaailmale ja sellelt lähtuvale sündmustikule. Üks marksismi tugevuse põhjustest 20. sajandil oli väide selle teaduslikkusest. Seda tunnustati üldiselt lääne ülikoolides, olgugi et marksism sisaldab palju müstilisi ettekujutusi, et maailm areneb ühes kindlas suunas, mille vastu pole võimalik võidelda. Areng oli antud, kapitalismi kriisid...

Oleme jõudnud 00-aastakümne lõpuni. Algab 3. aastatuhande ja 21. aastasaja teismeline aeg. Tegelikult ei saa maailm sellest kunagi üle, ei saa ka valmis, kasvab, areneb – ja vahetevahel hääbub, et siis jälle tõusta. Selle näiteid on piisavalt viimaste aastatuhandete ajaloost – ja samuti kaudselt palju pikemast ajast enne seda.Elame oma...