Juhtkiri

“Eesti elu” pole selle 30 aasta kestel, mil ma siin elanud olen, kunagi päris maha rahunenud, ega ka paika loksunud. Ennustasin juba alguses, et kulub vähemalt 30-40 aastat, enne kui taandub okupatsioonist tingitud mahajäämus ning siinsed eluolud lääneriikide omadega ühtlustuvad. Oli ka selge, et teravate nurkade ärasilumiseks kulub palju aega....

Viimase ajal on tulnud mitmeid uudiseid Eesti raamatukogude kohta, küll plaanitakse kinni panna vanglaraamatukogu, küll üritatakse kooliraamatukogu ruumidesse mahutada innovaatilisemaid tegevusi, valdade liitmine on viinud mitmete väikeste raamatukogude sulgemise mõttele. Samas on ka viimasest kuust vahva näide, kuidas Viimsi vallas moodustasid inimesed kilomeetri pikkuse inimketi, et raamatud käest kätte andes...

Värskeim statistika näitab, et alkoholi tarbimine Eestis on langenud viimase kümne aasta madalaimale tasemele, nagu selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust. Hinnatakse, et alkoholitarbimine on ka praegusel tasemel (iga täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 10,1 liitrit absoluutalkoholi aastas) endiselt liialt kõrge ning tervisekahjustusi tekitav, kuid trend ise on tervitatav. Saime teada, jätkates positiivsete...

Kurvakstegevatest uudistest pole kahjuks alati pääsu. Oktoobrikuu viimastel päevadel laekus nimelt ohkamapanev teade vene autori ja poliitiku Vladimir Bukovski surmast Inglismaal. Nii hõrenesid meie read jälle ühe tubli inimese võrra. Antud juhul on tegemist lausa erakordselt tubli inimese lahkumisega. Seda pealegi veel vaid lühikest aega pärast seda, kui vabadusvõitleja Kalju...

ÜRO peaassamblee otsusega on 2019. aasta rahvusvaheline põliskeelte aasta. Mida tähendab see Eesti ja eesti keele jaoks, küsib Sven-Erik Soosaar algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris. Rahvusvahelise põliskeelte aasta eesmärgid on tõsta teadlikkust põliskeeltest ja nende probleemidest ning jagada põliskeelte säilitamise ja arengu tagamise häid kogemusi. Samuti on oluline eesmärk põlisrahvaste...

Kalju Mätik lahkus järgmisesse ellu 2. oktoobril ehk umbes samal ajal, mil Eestis langes mitmel pool käesoleva aasta sügistalve esimene lumi. Vahtrapuude lehed kolletuvad eriti kirkalt sel aastal, õunte saak on tavalisest suurem olnud ja need õunad ise olla magusamad kui muidu. Ka põllumeeste saagid on tulnud üle keskmise, kuigi...

Uus maailm ja uued kombed saavad kõikjal võitu, aga on asju, mis jäävad püsima. Nii on see paljude rahvatraditsioonidega. Ka hingedeajaga. Sest ilm läheb ikka samamoodi õues pimedaks ja külmaks. Hingeeaja alguseks loetaksegi seda, kui hommikuti ja õhtuti on hingeõhk auruna suust välja tõuseb. Hinged saavad seeläbi nähtavaks. Ja mõtegi...

Suvi on täiesti teistsugune aeg Eestis. Elu küll just ei seisku, küll aga sajab suvel sisse mingisugune “mañana” mentaliteet. Inimesed veedavad – lisaks puhkustele kui sellistele – nii palju aega kui võimalik oma suvekodudes maasikaid söömas. Meil oleks nagu tegemist kahe erineva kontingendi – suve-eesti ja täiesti lahus sellest talve-eesti...

Siinsed read said kirja pandud vahetult pärast külaskäiku Geislingeni, Saksamaal. Mul oli hea meel kuulda ühelt siin riigis kaua elanud eesti pere liikmelt, et “Geislingeni eestluse” süda tuksub tagasihoidlikul moel seal endiselt edasi. Üks käputäis 1944. aastal vabadusse pääsenud inimeste järetulijaid Geislingenis ei tarvitse isade-emade keelt eriti hästi küll enam...

Kus oleks natuke vähem festivale, natuke vähem spordivõistlusi ja pisut hõredamalt suveteatrit, veidike vähem kultuuri? Kus asub Eestimaal introvertide kaitseala, küsib Valdur Mikita 9. augusti Vikerraadio päevakommentaaris kõikide introvertide nimel. Mida aeg edasi, seda kärarikkamaks muutub eesti suvi. Eesti suve kõige iseloomulikum joon on lärm. Suvisest Eestist on saanud lõputu...