Juhtkiri

Masendav on kõik see, mis praegu Süürias suuresti tänu Moskva mahhinatsioonidele  toimub. Sajad tuhanded inimesed on jäänud tapatalgute hammasrataste vahel Idlibi ümbruses. Kurnatud pagulaste massid kannatavad talvistes tingimustes Türgi põgenikelaagrites. Kõik see meenutab ida-eurooplaste vintsutusi aastail 1944-1945. Vene imperialism on küll  arvestatava osa oma kommunistlikust ideoloogiast maha raputanud, kuid tung...

On kuidagi kummaline, tundub mulle, et Vabadussõda on paljudele eestlastele tuttavam maastik, kui Teine maailmasõda. Eesti maaala ja meie rahvastik said palju kõvemini “mahvi” vahemikus 1939-1944 ja pärast seda, kui perioodil 1918-1920. Mitte, et me poleks Vabadussõjas mahvi saanud! Teine Maailmasõda on vanematel inimestel isegi veel meeles, mis teeb selle...

Kristel [email protected]   Lähenev vastlapäev ja sellel väljasõidetavad pikad linad panevad mind igal aastal mõtlema, selle rahvatraditsiooni tänapäevasuse üle. Minu lapsepõlves oli linakasvatus Eestis taandunud kusagile kulisside taha ja ma olin juba gümnaasiumiealine, kui esimest õitsvat linataime nägin. Lätis.   Küll teadsin, et mu vanavanemate talu kuusikus olid linaleoaugud ja...

Jüri Estam   Hiljuti on mitu uudist silma paistnud, mis on kõik seotud pärast II MS mööda maailma laialipillatuna eksiilis elanud kogukonnaga. Tundus kuidagi ebakohane neist tänase kommentaari alguses kokkuvõetult mitte kirjutada. Raamatupoest sai muretsetud üks suhteliselt hiljuti ilmunud elulooline teos nimega “Ühe kotka lend: meenutusi Eestist, sõjateelt ja pagulusest”....

Maarja Vaino   Tulevik on olnud ootamatu ja muutlik nagu Eestimaa ilm. Võib-olla seetõttu ei ole eestlased olnud ka kõige paremad pikas ajakategoorias mõtlejad, kirjutab 22. jaanuari Postimehes kolumnist Maarja Vaino. Eesti keel on huvitav keel, sest selles puudub tulevikuvorm. Võib-olla on see lihtsalt grammatiline seik, millel pole sügavamat tähendust....

Jüri Estam   Kui T.H. Ilves oli veel alles Saksamaal töötav analüütik, hakkas teda huvitama väljend vergangenheitsbewältigung. See mõiste tähendab kellegi püüet oma probleemse minevikuga siiralt ja võimalikult objektiivselt toime tulla. Seda eriti, kui mingi periood su rahva elus on olnud räpane. Viis, kuidas just sakslased on endale tuhka pähe...

Peeter Laurits   Me raadame oma metsi, veame välja palki nagu arengumaad, jahvatame metsa graanuliteks ja veame Taanimaale kütteks, tahame hakata Hiinale tselluloosi keetma, topime metsa põlevkivikateldesse ja kutsume kõike seda väärindamiseks, sedastab Peeter Laurits Vikerraadio 3. jaanuari päevakommentaaris. Nüüd juba pikemat aega kestnud metsavaidluste käigus on palju juttu olnud...

Jüri Estam   Tänane lugu tuleb jälle popurrii ehk päevakajalisest katkenditest kokkuliidetud kirjatükk. Enne aastavahetust käis vikatimees paraku jälle pagulaseesti kodude ustel koputamas. Ma pole ilmselt ainus, kes jääb sügavalt mõtteisse, kui saabuvad järjekordsed sõnumid lahkunud teekonnakaaslastest.   Ma ei oma kahjuks isegi ülevaadet nendest meie saatusekaaslastest, kes on läinud...

Uus aasta on see, millelt alati loodetakse, et ta toob midagi head. Nii on aastalõpu kõige müüdavamad raamatud Eestis kõiksugu astroloogilised ennustusraamatud ja horoskoobid. Nii on see alati olnud ja püsib ka edasi, sest elus saavad püsida vaid need inimesed, kes loodavad tulevikult head. Positiivne tulevikuvisioon annab tervise ja rahulolu....

Sõnaraamat selgitab: klounaad on “tsirkusenumber klounidega”. Ülekantud tähenduses öeldakse-kirjutatakse klounaad aga siis, kui jutt käib veiderdamisest-tembutamisest. Mul oli äsja põhjust kirjutada ühele suurele uudisteagentuurile, et Eesti valitsus võib lähitundidel koost laguneda tänu siseminister Mart Helme kas kehvasti või isegi provokatiivselt valitud sõnadele seoses sellega, et Soome sai endale hiljuti noorevõitu...